Seejuures täheldati haigestumuse suurenemist naistel kõigis vanuserühmades ja meestel ainult eakate ehk enam kui 75aastaste hulgas. Nagu teisteski riikides, sagenes ka Eestis kopsu adenokartsinoomi haigestumine.

„Eesti kopsuvähitrendid on üldjoones sarnased teiste riikide vastavate trendidega. Lähikümnenditeks koostatud prognoosi põhjal meestel vanusestandarditud haigestumuse langus jätkub ja naistel algab stabiliseerumine,“ kommenteeris TAI epidemoloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos. „Kopsuvähk on endiselt oluline tervishoiuprobleem, sest esmasjuhtude arv on suur, tingituna suurel määral rahvastiku vananemisest.“

Innose sõnul on kopsuvähi peamiseks riskiteguriks tubakasuits. Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringute tulemused näitavad igapäevasuitsetajate osakaalu tunduvat vähenemist meeste seas alates 1990. aastatest, ent naiste seas on vähenemine olnud minimaalne.

Igapäevasuitsetajate osakaal on suurim madalama haridusega rahvastikurühmades. Suitsetamise alustamise vältimine laste ja noorte hulgas ning suitsetamisest loobumine kõigis vanuserühmades peaksid jätkuvalt olema riigi vähitõrje- ja tubakapoliitika prioriteetideks.

Uuring tehti TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonnas, kasutades vähiregistri ning surma põhjuste registri andmeid. Vaadeldi kopsuvähi ajatrendide erinevusi soo, vanuse ja kasvaja histoloogilise tüübi alusel.