Kui kõvaketas saab täis: asjad, mis meid ei huvita, ei meenu sageli kordamisest hoolimata
Kohtud peol paljude uute inimestega, annate kätt ja vestlete. Mõne aja pärast märkad ehmatusega, et ei mäleta enam neist kellegi nime. Selline situatsioon on tuttav paljudele. Kui töömälu täitub vestlusest, siis pole seal enam ruumi nimedele.
Ülekoormatud mälu
Kui mälu veab alt, on tavaliselt tegemist töömälu piiratud mahuga. See on lühiajaline mälu, mis peab meeles 2–3 asja umbes poole minuti jooksul. Alles siis, kui asju korratakse mitu korda, võivad need siirduda pikaajalisse mällu. Selle abil mäletame asju aastakümneid.
Enamasti on inimestel täiesti normaalne mälu, kuid tänapäeval on töömälul suur koormus. See, et ei jaksa kanda korraga kümmet rasket kotti, on kõigile arusaadav, sest meil on vaid kaks kätt. Kuid selles, et ei jõua pidada kümmet asja korraga meeles, süüdistatakse halba mälu. Eriti kõva koormuse saab mälu töötades, sest on palju arvutiprogramme, salasõnu ja muud, mida peaks peast mäletama. On täiesti mõistetav, et unustame asju, kui meie töömälu on pudi-padi täis.
Huvitav info talletub
Tegelikult mäletame hästi neid asju, millest oleme huvitatud ja mis meil mõtteis keerlevad. Kui oleme kellestki huvitatud, siis selle inimese nimi jääb meile meelde.
Inimeste mälu on väga individuaalne, sest inimesed on erinevad ja pööravad tähelepanu isesugustele asjadele. Seda, millest oleme huvitatud, on lihtne meelde jätta, ometi vajab seegi kordamist.
Need asjad, mis meid ei huvita, ei meenu sageli kordamisest hoolimata. Ka korduvate, rutiinsete situatsioonide üksikasjad ei jää hästi meelde. Tulekahju puhkedes ei tule meelde, kus on tulekustuti, ehkki sellest on iga päev mitu korda mööda kõnnitud, sest me pole kunagi sellele tähelepanu pööranud.
Mälu ei nõrgene sugugi aastatega, nagu sageli arvatakse. Enamasti toimib mälu hästi üsna kõrge eani, kuigi töömälu toimimine võib pisut nõrgeneda. On tehtud uuringuid, mis näitavad, et 60-aastaste mälu võib toimida paremini kui keskmiste 20-aastaste oma. Ka lisanduvad õpitud oskused ja teadmised treenivad aastate jooksul mälu.
Tantsi mälu teravaks
1. Maga hästi
Kõige parem mälu on inimestel, kes magavad öösel seitse kuni üheksa tundi. Liiga lühikeseks jäänud öine uni väsitab mälu. Kui magad öösel halvasti ja ärkad tihti üles, siis katsu leida aega ja tee lühike päevane uinak. Isegi väike unelisa värskendab mälu.
2. Võta menüüsse Vahemere piirkonna toidud
Uuringud näitavad, et Vahemere dieet parandab mälu. See sisaldab oliiviõli, puuvilju, köögivilju, kala, kana- ja lambaliha ning punast veini. Punast liha ja küllastunud rasvu süüakse Vahemere maades harva.
Punase veiniga peab muidugi piiri pidama, kuid üks väike klaas päevas on mälule ohutu ja mõjub tavaliselt tervisele hästi. Punane vein sisaldab aju kaitsvat antioksüdanti resveratrooli, mida saab ka pähklitest.
3. Käi regulaarselt tantsimas
Isegi pool tundi liikumist päevas aktiveerib aju tööd ja kaitseb mälu. Ajule ja mälule on hea igasugune liikumine, kuid erinevad uuringud on tõestanud, et eriti kasulikult mõjub tantsimine. See paneb aju just sobivalt tööle, sest peab kuulama muusikat, tabama rütmi ja mõtlema samal ajal sammudele. Tantsimine soodustab ka meeldivat sotsiaalset suhtlemist ja tekitab positiivseid emotsioone.
Rohkem nippe mälu teravdamiseks leiad Kodutohtri septembrikuu numbrist või portaalist kodus.ee
