Iga olukord on erinev. Need kuus naist räägivad, miks nemad otsustasid oma kallimatele uue võimaluse anda:

“See nõudis mult kangekaelset järjepidavust.”

“See oli kohutav. Ma ei suutnud uskuda, et ta teeks midagi sellist, kui meie abieluga oli tegelikult kõik hästi. Me seksisime sageli, ei teinud kodus tööd, kasvatasime oma toredaid lapsi ja elasime tüüpilist keskklassi elu. Meie mõlema kangekaelsus aitas meil selle olukorra üle elada ilma suhtenõustajate ja terapeutide abita. Mõistsime mõlemad kuus kuud pärast afääri, et see ei saa üle trumbata 25 aasta pikkust abielu. See lihtsalt oli väärt võitlemist. Tänaseks on sellest möödas kuus aastat ja kannan endaga igavesti seda väikest emotsionaalset haava kaasas, aga nüüd on meil vähemalt veelgi avatum ja ausam teineteisemõistmine. Olen õppinud teda uuesti usaldama ja tema pöörab ka minu vajadustele rohkem tähelepanu.“ — Stacey, 54

“Teraapia aitas.”

“Olime olnud koos kaks aastat ja muutusin rahutuks. See ei tähenda, et ma poleks teda enam armastanud, aga tundsin end pisut lõksus. Me olime noored ja tundus, et see ongi nüüd kõik. Kohtasin üht teist naist töö juures ja see oli kuidagi vabastav. Lõpuks tundsin end aga nii süüdi ja lõpetasin selle suhte ära ning rääkisin oma partnerile kõik ära. Selle asemel, et mind maha jätta otsustas ta, et see suhe on väärt parandamist. Oleme olnud tänaseks abielus viis aastat, aga käime ikka aeg-ajalt teraapias. Petmisest üle saamine nõudis meilt mõlemalt päris palju.“ — Jessa, 35

“Sellest rääkimine oli ülioluline.”

“Me mõlemad petsime ja saime seeläbi tugevamaks. Oluline on sellises olukorras kaine mõistus säilitada ja asjadest omavahel rääkida. Ärge küsige konkreetseid detaile petmise kohta — parem on mitte teada. Tehke hoopis selgeks miks see juhtus. Lisaks on väga tähtis, et te ei räägiks petmisest kogu aeg, vaid meenutage ka häid aegu, et teil püsiks meeles, mille nimel te praegu võitlete. Lisaks arvan, et paarid ei tohiks seksida enne, kui nad on selleks taas päriselt valmis.“ — Mary, 32

“Ma keskendusin iseendale.”

“Mul oli väga raske, kui see esimest korda juhtus. Ta jättis mu teise naise pärast maha, kuigi me olime kooliajast koos olnud ja meil oli ühine laps. Otsustasin temaga suhtlemist limiteerida ja suhtlesime ainult meie poja pärast. Viisin kõik ta asjad keldrisse ja keskendusin iseendale. Kui olin oma enesehinnangu taastanud, suutsin edasi liikuda ja taas õnnelik olla (koos temaga).“ — Bella, 48

“Selleks oli vaja teineteisest eemal olla.”

“Kui sain teada, et ta oli kohtunud kellegi teisega samal ajal, kui me koos olime, otsustasin ta maha jätta. Me ei rääkinud teineteisega kuus kuud. Ma ei vastanud ta telefonikõnedele, sõnumitele ega e-kirjadele. Blokeerisin ta isegi sotsiaalmeedias ära. Siis aga sattusime ühel päeval ühise sõbra korraldatud peole. Jäime rääkima ja saime mõlemad aru, kui väga me teineteist igatseme. Võtame nüüd suhet samm-sammult, aga tänaseks oleme juba kolm kuud jälle koos olnud ja seni on kõik hästi.“ — Malia, 27

“Hoidsime teineteisest eemale ja keskendusime iseendale.”

“Ta sai kolm kuud pärast seda, kui olin teise mehega maganud, petmisest teada ja ütles mulle, et ta ei taha mind enam kunagi näha. Alles siis sain aru, kui suure käki ma olin kokku keeranud. Hoidsime teineteisest eemale, käisime teraapias ja kasvasime ise inimestena ning alles siis otsustas ta mulle uue võimaluse anda. Paar aastat hiljem läksime sõpradena lahku. See lihtsalt ei töötanud, aga kogu see suhe oli tegelikult väga õpetlik ja olen selle eest väga tänulik. Otsustasime mitte sõbraks jääda, sest see oleks meile mõlemale liiga raske olnud.“ — Mia, 31

Allikas: Women’s Health