Ühe naise lapsepõlve lugu: lood õelatest võõrasemadest on tõsi — päevad läbi kodus diivanil vedelev võõrasema ootas meid uksel mopp käes

 (56)

Olen aastaid endas kandnud tundeid, mille olen niivõrd sügavale peitnud, et ei leidnud neid kaua aega isegi üles. Need mõtted ja tunded on aga minu tervet nooruspõlve ja täiskasvanuelu tugevalt kujundanud ning nüüd olen lõpuks valmis tõele näkku vaatama — mu isa valis enda uueks armsamaks naise, kes suurest ebakindlusest ja isekusest pööras samm-sammult meie oma armastava isa oma laste vastu.

Teade toimetajale: