Naine, kes armus oma elukaaslase sõpra: elame kõik koos samas majas ja suht keeruline on juba niimoodi olla

Naisteka foorumis palub nõu naine, kes on armunud oma kallima sõbrasse, kellega nad ajutiselt ühte kodu jagavad.

"Nii lugu siis järgmine, et olen armunud elukaaslase sõpra. Tema tunnete kohta ei oska ma midagi öelda, aga elame kõik koos samas majas ja suht keeruline on juba niimoodi olla oma pöörase armumisega," kirjutab ta. "Oleme koos elanud vaid mõned kuud ning peagi kolib ta siit ära ja siis ilmselt see läheb mööda, aga ikkagi, väga keeruline on ta tundeid välja lugeda. Suhtumine minusse on väga tore ja alati abivalmis. Vahel jääb ka mulje, et ta ei julge minuga palju suhelda, aga kui kirjutame kuskil messengeris mingil igapäevasel teemal, siis ta kirjutab küll palju ja pigem üritab teemat igal moel edasi arendada, et jutt ikka kauem kestaks. See on ka ainus märk, et temagi võib mu vastu sama tunda. Kuna olen ju ikkagi tema sõbra elukaaslane, on see armumine vale ja ehk ta siis varjab oma ka tundeid?

Mis te arvate, kas peaks oma tunnetest talle ikkagi märku andma, sest me elame ju vaid korra või pigem unustama, elama edasi ja proovima ta peast välja saada? Kuidas üldse selgusele saada, mis ta minu vastu tunneb? On kellelgi häid mõtteid?"