Aga miks mina petan? Miks mitte, eriti kui see on lihtsalt nii lihtne ja tegelikult ei tee see ka kellelegi haiget. See on küll ebamugav, aga midagi sellist mis on tänapäeval norm. Inimesed ei ole monogaamseks loodud.

Tasub vaid teha tutvumisportaali konto ja hakata sebima. Kõige targem tegu on valida teiseks suhtluspooleks ilma näota profiil, sest see garanteerib sageli selle, et vastaspoolel on tutvuja, kes on samuti suhtes või lausa abielus või isegi kui ta suhtes pole, siis harilikult on ta keskmisest intelligentsem (boonus) või keskmisest lollim, aga see selgub jutu käigus kiirelt.

Kui rääkida Tinderist, siis seal on muidugi enamasti piltidega profiilid, kuid Tinderi puhul on tekkinud juurde "legend", kus kasutajad väidavad, et nad lihtsalt vaatavad, kes Tinderis käivad. Justkui uudishimu siis. Ja tänu sellele on Tinderis jällegi väga palju suhtes tegelasi. Ja ei, nad ei käi ainult vaatamas. Kui võimalus avaneb, siis petavad ka.

Lisaks on veel võimalus hakata lihtsalt Facebookis kena tegelase piltide peale sõnumeid saatma. Endal on mul selleks libakonto ja saadan kuus vähemalt kümnele naisele, kes on nii Eestist, Lätist, Soomest kui Rootsist, keda ei tunnegi, aga kelle pilt mind kõnetab. Kirjutan mingi teksti nagu näiteks: "Tere, kas veel mäletad mind?" Facebookiga on muidugi see värk, et kõik sõnumid ei jõua päris kohale, vaid lähevad peidetud sõnumite alla, aga sellest hoolimata umbes üks kümnest vastab. Ja nii ma siis käin vahel ka Soomes, Lätis ja Rootsis "komandeeringus".

Lisaks on veel muidugi võimalus kedagi tutvusringkonnast sebida, kuid tark petja selliseid võimalusi eriti ei kasuta, kuna see on väga lühikese süütenööriga ning kuulujutud hakkavad liialt kiirelt levima.

Kas ma olen paha inimene? Ei ole, aga ma lihtsalt ei oma illussioone, et minu suhe kestaks igavesti. Ei kesta ning ei peagi kestma. Aga ühte asja panen küll kõigile petjatele südamele. Alati tuleb kasutada kaitsevahendeid. Ilma ei tohi."