Need on vead, mida sa trenni tehes ikka ja jälle teed ning ka põhjus, miks sa kunagi päriselt unistuste vormi ei saavuta
Paljude jaoks on mõne spordiklubi liikmestaatus kõige lihtsam ja kiirem viis oma fitness eesmärkide saavutamiseks. Või vähemalt seni, kuni me mõistame, et tegelikult võib jõusaal olla päris ärevusttekitav koht ja need masinad seal tunduvad keerulisemast keerulisemad.
Paratamatult hakkad mõtlema: kas ma jooksen ikka jooksulindil piisavalt kaua? Kas hantlid, mida ma kasutan, peaksid olema raskemad? Kui palju kaalu on kangile panekuks sinu jaoks liiga palju? Võimalusi eksida on palju, kui sa neid küsimusi endalt küsid. Seega, selleks, et spordiklubis eesmärkide saavutamine libedamalt läheks, annab trenniekspert Kaitlyn Noble pisut kasulikku nõu.
Sa ei joo piisavalt vett
Kui oled just mitu kilomeetrit jooksulindil maha jooksnud või raskustega lihaseid treeninud, pole midagi paremat, kui korralik kogus värskendavat vett ära juua. Paraku aga ei suuda su keha seda kõike korraga seedida ja sul võib seetõttu süda pahaks minna.
"Selle asemel joo järjepidevalt kogu päeva (või trenni) jooksul," soovitab Noble. "Kui sul tekib janu, on su keha tegelikult juba dehüdraatunud, mistõttu su lihased ei tööta enam nii hästi ja ka seedimine aeglustub. Proovi juua juba hommikul ärgates pool liitrit vett."
Teed ainult üht tüüpi kardiot
Lihtne on ühe masina peal end liigutades pulss lakke lüüa, aga Noble on hoopis selle vastu. Lisaks võib see igavaks muutuda ja su motivatsioonile negatiivselt mõjuda. Selle asemel proovi ka teisi liikumise viise nagu näiteks rattaga sõitmist või sõudmist. Lisa ka intervallid, mis muudavad treeningu raskemaks aga efektiivsemaks.
Jooksulindil võivad tõusud ka sulle väljakutse esitada. Proovi näiteks 30 sekundi kuni mõne minuti jooksul palju suurema intensiivsusega trenni teha ja siis taaskord madalamaga, et su keha saaks hetke taastuda.
Lisaks tea, et vanad või toestuseta jalatsid võivad põhjustada vigastusi, jala tundetust või sooritust rikkuda, mistõttu tasub investeerida headesse sporditossudesse.
Ja viimaseks, hoia ka oma pulsil silma peal ja vajadusel lase arstil või treeneril kindlaks teha, mis sobib just sinu kehatüübile või eesmärkidega.
Pingutad raskustega üle
Kuigi raskustega treenides tulebki endale aeg-ajalt väljakutseid esitada, ei tohiks nendega siiski üle pingutada ja riskida vigastustega. Näiteks, kui kasutad jalalihaste treenimiseks mõeldud masinaid, peaksidki keskenduma just jalgadele ja kui märkad, et tööd teeb hoopis su alaselg, on see märk, et teed midagi valesti.
Pea meeles, et peaksid alati sättima masinal raskused vastavalt enda kehale ja seda eriti juhul, kui enne sind töötas masinaga keegi, kellel pole sulle sarnane vorm.
Sa ei tõsta vabu raskusi õigesti
Kui masinad dikteerivad sulle ette, kuidas sa oma lihaseid kasutama peaksid, siis vabade raskustega (nt hantlid) on pisut keerulisem. See tähendab, et sa peaksid liigutama oma lihaseid teadlikumalt. Näiteks, kui teed trenni biitsepsitele hantleid tõstes, peaksid neid sama teadlikult ka langetama. Samas, täpselt nagu masinatega, ei tohiks sa ka vabade raskustega üle pingutada.
Ja isegi, kui raskus on kogu trenni tegemise aja sama, ei tohiks sa teha ainult üht liigutust samal kiirusel.
Kui sattusid segadusse, palu näiteks üheks trenniks abi personaaltreenerilt, kes sulle vajalikud nipid ja trikid ette näitab. Kui oled üksi, proovi sättida end peegli kõrvale, et näeksid, kuidas su keha liigub.
Venitad valesti
Lõpetuseks, üks suurimaid jõusaalis tehtavaid vigu on valesti venitamine ehk põhimõtteliselt sellega üle pingutamine. Tea, et sul ei tohiks olla venitamise ajal valus, vaid venitus peaks olema õrn, aga tuntav. Igat poosi tuleks hoida miinimum 30 sekundit.
Allikas: StyleCaster
