Meie suhtlemise algusest saati olin ma ikka sõbrannaga rääkinud enda ja Raini suhtest. Kuigi sõbranna nägi, et ma olen aina rohkem mures, soovitas tema, et ärgu ma käigu mehele liialt peale, muidu äkki ehmatab ära ja jätab üldse maha. Oota kannatlikult oma aega, soovitas sõbranna. Oh, siis ma ei olnud enam kindel, kas see nn minu aeg üldse tulebki. Selles suhtes oli sõbrannal küll õigus, et mida vähem ma meie suhtest rääkisin, seda vähem oli meil omavahel ütlemist.

Mees elas oma lõbusat elu edasi ja mina otsustasin, et ta ei tee talle ühtegi märkust, et ta võiks rohkem kodus olla ja rohkem abikaasa moodi käituda. Mõtlesin, et ma siis lihtsalt ootan, mis saab. See ootamine oli väga raske.

Jaga
Kommentaarid