See üllatav nipp aitab sul vastiku ja pimeda ajaga paremini toime tulla
Soome neuroteadlane Minna Huotilainen soovitab Yle.fi vahendusel pikkadel pimedatel päevadel hoolitseda oma aju eest ka vähese päevavalguse ajal ning kasutada hetki, et rahus omi mõtteid mõelda või siis olla lihtsalt niisama — midagi mõtlemata.
Pimedal aastaajal on väga oluline minna keset päeva õue. Kui töö või õpingud seda võimaldavad, oleks kasulik just päeval jooksmas käia, sest aastaajad ja ilm mõjutavad oluliselt meie ümbrust ning meeleolu.
Olgu või killuke päevavalgust
Inimese aju vajab valgust. Valgus värskendab ja parandab meeleolu. Sügisel ning talvel on hommikud ja õhtud pimedad ning aju seisukohalt on äärmiselt oluline saada päeval kasvõi hetkeks ruumidest välja. Kui aega ei jätku, võiks töölt jala lõunale minna või kasvõi hetkeks õues seisatada.
Kui töö või õpingud võimaldavad, peaks väljas käima just keskpäeval, mitte õhtusel või hommikusel ajal. Isegi päris hall päev võib ajule veidi valgust anda. Ka eredalt põlevatest lampidest on pimedal ajal kasu.
Ajule meeldib nokitsemine
Inimese aju vajab head und ning korrapärast unerütmi. Keskendumine ja õppimine kannatavad otsekohe, kui me liiga vähe magame. Erksat olekut mõjutab ka toitumine. Ajule mõjuvad suurepäraselt marjad, köögiviljad, kala ja pehmed rasvad.
Argipäevastest muredest ülekoormatud aju lõõgastub paremini, kui teha väheke füüsilist tööd, mitte aga lebada sohval nutitelefon peos.
On ju näiteks õues toimetamine, käsitööga või millegi muu säärasega tegelemine parim võte lõdvestumiseks.
Ruumi peab jääma ka vabalt uitavatele mõtetele
Telefonis piiksuvad sissetulevad sõnumid ning otsekohe peab vaatama sõbra saadetud kassivideot … Inimesed on tänapäeval pidevalt kättesaadavad. Meie käepikendusena toimiv seade võtab meilt kogu tähelepanu ja ühtlasi koormab olulisel määral meie aju.
Ometi vajab aju ka tühje hetki ning vabana uitavaid mõtteid. Näiteks võiks jooksma minnes jätta vahel kaasa võtmata muusikat või muid salvestusi ning mõelda vaid omi mõtteid või olla täiesti ilma mõtlemiseta. Aju tänab sellise vabaduse eest.
On murettekitav, et meie tänane argipäev ei sisalda enam loomulikke hetki, mil saame olla vaid koos oma mõtetega. Enne võis nõusid pestes või puid lõhkudes mõtiskleda ilma ja inimeste üle, ent tänapäeval täidavad kiiresti ka kõige väiksema pausi sotsiaalmeedia ja kõik muu väljast tulev informatsioon. Ajuspetsialistidele teeb muret küsimus: mis juhtub inimesega, kes ei suuda või ei soovigi enam olla olukorras, kus ei pea enam millelegi mõtlema?
Aju leiab innustust uutest asjadest
Lisaks puhkusele vajab aju ka piisavalt uusi väljakutseid. Ning just pime aeg on üldiselt uutest asjadest innustumise aeg. Kui näiteks maitseb itaaliapärane toit, võib ju minna itaalia keele kursustele, et saaks toitu valmistada algupäraste retseptide järgi.
Kas koolis käies oli käsitöö tegemine keeruline? Siis on soovitav unustada oma hingetraumad ja ebaõnnestumised ning haarata kätte vardad, et õppida taas sokki kuduma.
Kui ei taha üksi jooksma minna, siis võib ju proovida koos teistega võimlemist.
Inimese ajule meeldivad kõik uued väljakutsed, sest need treenivad teda.
Ka telefoni või tahvelarvuti võiks vahel kõrvale panna ning asuda raamatuid lugema. Kui ei suuda rohkem lugeda kui korraga üks lehekülg, siis on viimane aeg asuda oma ülekuumenenud aju aitama.
Allikas: Aivot ja hermojärjestelmä
