“Kord kõndsime trepikojast üles, kui kohtasime naabrimeest. Saan temaga hästi läbi ja teretasin teda. Küsisin oma 4aastaselt lapselt, et miks sa onule “tere” ei öelnud. Selle peale vastas laps: “Võõraste onudega ei tohi rääkida, muidu nad saavad sinu issiks.“” — H.

“Nelja ja poole aastane tütar vaatab teraselt oma hambaid ja küsib: “Emme, kas mul on piimahambad?” Jaatava vastuse saanud, teatab rõõmsalt: “Aga siis teil on issiga kohvihambad!“” — A.

“See oli umbes poolteist aastat tagasi, kui toona kolmene Ronja hea nalja tegi. Mina olin umbes kuuendat kuud rase. Hakkasime hommikul lasteaeda minema ja selleks oli vaja autotee ületada, et parklasse oleva autoni jõuda. Kaugelt oli näha, et üks auto sõidab mööda teed. Ütlesin Ronjale, et lähme jooksuga üle tee. Ronja vastas mulle: “Emme, sa ei saa joosta, tita kukub välja!“” — T.

“Oleme vene pere. 5 aastane tütar käib Eesti lasteaias ja üritan ka kodus rohkem tütrega eesti keeles rääkida, et tema keeleoskust arendada.

Venelastel on nimi Kolja (Коля). Ühe päeva hommikul sätime end välja minema, kuid tütrele peab ikka korduvalt meelde tuletama, mida tegema peab. Lõpuks ütlesin: “Kuule! Pane riidesse!” Tütarvastu: “Мама! Я не Коля!“” — J.

“Juhtum, millest möödas üle poole sajandi. Nimelt, kasvasin sügaval punasel vene ajal, mil suur osa lasteraamatuid ja ajakirju sisaldas pilte Leninist ja tema arvukatest kujudest. Tallinnasse sain harva. Kui siis bussiga Russalkast mööda sõitsime, olin üle bussi hõisanud — näe, tiibadega Lenin! Ja oma 3aastase mõistusega lisanud: “See on küll üks rumal Lenin, et ta seal üleval on.” Bussitäis rahvast itsitas.“ — Ü.

“Mina: “Sa oled raharaiskaja!”

Tütar: “Kuule, see pood oli ise ka natuke süüdi, et ta nii vähe raha mulle tagasi andis.”

*
Tütar: “Emme, sa pead lihtsalt selle stiiliga ära harjuma, et mul pükste põlves auk on!”

*
Tütar: “Issi, küll on hea, et need päkapikud ikka käivad, mõtle, kui palju te maiustuste pealt raha kokku hoiate!”

*
Tütar: “Emme, kui vana ma pean olema, et ma ka need lapid püksi panna tohin?“” — S.

“Eelmine aasta, kui mul oli sünnipäev, siis mul 10aastane tütarküsis kui, vanaks ma saan. Ma siis vastasin, et vanaks. “No kui vanaks?” — “No ikka väga vanaks sinu mõistes” — “Kas 30?” No täppi pani, aga naerma ajas ikka väga korralikult.“ — I.

“Rääkisin toona umbes 3-4aastasele pojale musketäridest ja sellest, kuidas nad rivaalile kindaga vastu nägu lõid ja neid duellile kutsusid. Paar päeva hiljem sidusin parajasti kingapaelu, kui poja kinnas mulle vastu näga lendas ja poeg võidurõõmsalt karjatas: “Emme, kutsun sind dieedile!”“ — M-L.

“Isa tõi 3aastase Art Markuse nädalavahetuseks vanaema juurde. Lapse lõunauinaku ajal läks isa koju. Ärgates oli Art Markus imestunud: “Oih, issi on kogemata koju läinud!“” — R.

“Elasime kunagi Põlvamaal ja kui nädalavahetusel Tartusse tulime ja bussiga üle Emajõe vanaema poole sõitsime hüüdis laps: “Näe, emme, meri!“" — K.

“Olin talvisel õhtul maal bussipeatuses, kui naabritädi oma kaheaastase lapselapsega mulle lähenes. Pisike tüdruk osutas näpuga eemal asuva nõlva poole ja ütles: “Mamma, mäletad, kui me vanasti siin kelgutamas käisime?“" — M.

“Õhtul hilja hakati vanaema juurest saunast koju sõitma. Isa lubas, et kui koju jõuavad, näitab ta lastele tähistaevas suurt ja väikest vankrit. Teel jäi aga 4aastane poeg magama. Koduukse juures võttis isa lapse sülle ja hakkas tuppa viima, kui laps trepil pahandama hakkas: “Issi, sa pidid meile ju neid kärusid ka näitama!“" — V.

Kui soovid ka auhinnamängus osaleda, saada meile oma lugu naistekas@delfi.ee ja tea, et parima loo kirjutajale kingime Crocsiga koostöös ära jalatsid nii emale, isale kui ka lapsele. Nii on juba emadepäevaks kogu perel uued ja vahvad jalanõud jalas, sest loosimine toimub kolmapäeval, 8. mail.

Parimad lood avaldame!