Mõtle pikemalt ette

„Ma lükkasin oma tööajal pensioniks kogumist kogu aeg edasi ning ei mõelnud eriti ette, kuni lõpuks olin üle 50 aasta vana. Ütlesin endale alati, et küll ma jõuan siis koguda, kui mu sissetulek on juba natuke kasvanud. Aga 50-aastaselt ju enam väga palju koguda ei jõua. Nüüd käin vahepeal tööl pensionile lisa teenimas, et saaks endale natuke rohkem lubada,“ räägib Maie.

„Kui saaksin uuesti teha, siis alustaksin kogumist oma esimesest palgast. Kasvõi väikeste summadena, aga võimalikult varakult. Palgatööl käies on lihtne lubada, et hakkan koguma siis kui sissetulek on natuke suurem. Aga kulud kasvavad alati sama kiiresti kui sissetulek, kui just ise ei otsusta, et kogumisest saab prioriteet. Oleksin ma varem teadnud pikaajalise kogumise tegelikku väärtust,“ lisab ta.

„Tänasel päeval on varem kogumise alustamise võluvitsaks liitintress — kui alustad kogumist 20-aastate alguses, piisab ju ka vähemast ja ikka koguneb rohkem kui neil, kes alustavad kogumist 5 aastat hiljem, isegi kui teevad seda suuremate summade kaupa,“ selgitab Maie.

Tee oma valikud ise

„Elus on ikka nii, et kui sa ise ei otsusta, teeb otsused sinu eest keegi teine ja võib-olla mitte kõige sobivamad otsused,“ ütleb Ants. „Kuna I pensionisambaga seonduvad otsused teeb täielikult riik, siis liitusin juba aastaid tagasi ka II pensionisambaga, et ka mul oleks seoses oma pensionirahaga sõnaõigust — millises pensionifondis mu palgaprotsendid mu pensionit kasvatavad,” räägib ta.

„Ma arvan, et noored inimesed võiksid ikka ise vaadata, mis variandid pensioniturul on — millised on kohalikud pangad, millised on nende pensionifondid, kuhu need rahasid paigutavad ja nii. Kui pensioniraha juba koguneb, siis võiks noor tutvuda, kuhu tal juba koguneb ja kas hoopis mõni teine variant on sobivam,“ lisab Ants.

Maksa esmalt iseendale, siis teistele

„Kui ma tööl käisin, tundus ikka, et erinevate rutiinsete kulutuste kõrvalt ei ole lihtsalt võimalik kuigi palju säästudeks kõrvale panna. Aga see on alati võimalik. Kogumisest tuleb teha lihtsalt igakuine isiklik kohustus, kõigepealt maksad iseendale tulevikusäästudeks ja teed seda kohe pärast palgapäeva ning seejärel kõik muud kulud,“ soovitab Riina.

„Ega need summad ei pea suured olema, ma alustasin päris väikeste summadega ja nii kuidas võimalik oli, säästsin järjest. Ega ühte konkreetset soovitust ei olegi, igaüks kogub nii palju kui tal on võimalik ja sellises summas, mis tekitab temale turvatunde oma tuleviku ees,“ räägib Riina.