Sinu emotsioonid ja menstruaaltsükkel — millal oled närviline ja millal kütkestav?
Need on ainult mõned täiesti tavalised sümptomid, mis meid, naisi, menstruaaltsükli jooksul tabavad, peamiselt vahetult enne päevi. Isegi, kui tunned ära ainult paar kirjeldatud sümptomit, on tegemist PMSi ehk premenstruaalse sündroomiga. Uuringute kohaselt esineb selliseid sümptomeid 75-90 protsendil naistest üle kogu maailma.
Kui ka sina oled üks meist, on sulgi ehk huvitav teada, miks ja kuidas hormoonid meid ja meie vaimset tervist kogu tsükli jooksul mõjutavad.
Ovulatsioon — aeg, mil tunned end kõige rohkem iseendana
Ovulatsioon on meie tsükli kõrgaeg, mil oleme viljastumiseks valmis — teaduslikud uuringud tõestavad, et sel ajal oleme kõige ligitõmbavamad. Kui me tunneme, et teised meid atraktiivsemana näevad, rõhutame seda suure tõenäosusega ka ise ning oleme tänu sellele ka enesekindlamad. See omakorda tõstab meie rõõmsameelsuse ja heaolutunde lakke. Näiteks teenisid uuringute kohaselt ettekandjad ovulatsiooni ajal palju suuremaid jootrahasid, üldisemalt kandsid ja ostsid naised ovulatsiooni ajal julgemaid ja seksikamaid riideid ja aksessuaare. Sel perioodil tundsid naised ka suuremat soovi väljas käia ja tutvuseid luua.
Tavaliselt on naisel ovulatsiooni ajal suurem huvi seksi vastu ja ta eelistab sel ajal alateadlikult mehelikumaid ja tugevamaid mehi (tugevad käed ja laiad õlad, madal hääl, kolmepäevane habe ja võib olla ka munder? Ei?), et kindlustada oma seljatagune ja võimalikult tugevad-terved järglased.
Hormoon progesteroon — PMSi põhisüüdlane
Progesteroon ja östrogeen on kõige põhilisemad naissuguhormoonid, mis mõjutavad neid ajupiirkondi, mis vastutavad meie tujude ja käitumise eest. Seega, kui progesteroon peale ovulatsiooni järsult tõusma hakkab, ärkavad ka depressiivsemad tunded. Sellel perioodil eelistame me end pigem diivanile teki sisse kerra tõmmata ja kindlasti mitte vabatahtlikult kodust välja astuda. Üheks põhjuseks, miks meis selline muutus toimub on see, et progesterooni tõus peale ovulatsiooni mõjutab seda ajupiirkonda, mis tegeleb meie hirmude ja nendele reageerimisega. Ja kui see piirkond on ülestimuleeritud, tunnemegi stressi ja muutume närviliseks, mis omakorda tekitab masendustunnet.
Menstruatsioon
Menstruatsiooni ajal on meie kehas tegelikult nii progesterooni kui östrogeeni tase väga madal ja sellepärast on vahel päevade ajal tunne, et me ei teagi, mis tunne meil olema peaks. See hormonaalne madalseis ongi sellise tunde põhisüüdlaseks. Lisame siia veel võimalikud kõhuvalud, mis menstruatsiooni ajal emaka kokkutõmmetega kaasnevad ja saamegi mitte kõige ülendatuma enesetunde. Selleks ajaks pole muud soovitada, kui et võta rahulikult, puhka ja anna lihtsalt kehale aega sellest kõigest läbi tulla. Lase end poputada, loe raamatuid, vaata filme ja joo sooja teed (või söö külma jäätist) — nii võib seda kõike lausa puhkusena võtta (ja nii iga kuu!)!
Östrogeen — päevadejärgne päästja
Menstruatsiooni lõpupoole hakkavad munasarjad taas rohkem östrogeeni tootma, andes nii kehale mõista, et aeg on päevad lõpetada. Östrogeen on hormoon, mis ringleb meie kehas rohkem kahel esimesel tsüklinädalal ehk päevade lõpust kuni ovulatsioonini. Östrogeen saab hästi läbi serotoniiniga ehk meie keha õnnehormooniga ning soodustab heaolukemikaalide ehk endorfiinide tootmist ajus ning seetõttu toimib östrogeen kehas nagu loomulik antidepressant. Näiteks on uuringuid, mis soovitavad menopausi ajal kerget depressiooni põdevate naiste puhul östrogeeniteraapiat. Samas ei tohi sellega ülepingutada, kuna liigne östrogeenihulk kehas võib soodustada rinnavähi teket.
Kuna östrogeen mõjutab nii võimsalt meie heaolutunnet ongi täiesti arusaadav, miks östrogeenitaseme äkiline langus enne päevi niimoodi tunda annab.
Kuidas depressioon meie tsüklit mõjutab
Kuna depressiooni põdedes toimuvad kehas omakorda hormonaalsed muutused (nagu neid juba niigi vähe oleks) võib meie loomulik tsükkel ebaregulaarseks muutuda ning mõnel kuul võib menstruatsioon seetõttu ka täielikult vahele jääda.
Pikaajaline depressioon ja stressiseisund võib mõjutada meie keha hormonaalset tasakaalu. Kui hormonaalne tasakaal on paigast ära, ei tooda keha enam nõutavas koguses vajalikke hormoone, mis hakkab jõuliselt mõjuma meie unele, emotsioonidega toimetulemise võimele, ihale ja viljakusele. Näiteks ei pruugi kliinilises depressioonis naistel esineda ovulatsiooni, mis ongi põhjuseks, miks ka päevad ära jäävad.
Menstruaaltsükkel ja vaimne tervis: kuidas tsükli jooksul oma emotsioone jälgida
Tegelikult kulgevad naise emotsioonid ja hormoonid käsikäes kuu tsüklitega — sellest ka mõiste „kuupuhastus“. Aegade algusest on naised oma menstruaaltsüklit kuuga seostanud ja kuu abil jälginud. Ehkki sulle võib tunduda, et sinu tsükkel ja emotsioonid on segased ja ilma rütmita, võib neil tegelikkuses oma rütm täiesti olemas olla.
Kui sa seda juba ei tee, võid proovida oma tundeid ja emotsioone igapäevaselt märkmikusse või vastavasse äppi (näiteks Clue või MyFlow) kirja panna. Jälgi, milline on su enesetunne peale päevade lõppu ning kuidas östrogeeni kasv ja selle positiivsed mõjud sind kuu kõige viljakamal ajal toetavad. Samamoodi jälgi enesetunnet enne päevi — mõni naine võib juba 11 päeva enne mensruatsiooni algust end kurnatuna ja närvilisena tunda, samas kui teine tusatseb ainult paar päeva enne.
Kui oled oma tsüklit juba paar kuud jälginud, tekib selgem pilt, milline on sinu loomulik hormonaalne tsükkel ning emotsioonide ja tujude kulgemine. See teadmine aitab sul ehk ka oma elu paremini planeerida ja vastavalt oma kehale sättida.
Rasestumisvastased vahendid
Kui kasutad hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, võib ka neil olla mõju sinu keha hormoonitootmisele ja loomulikule tsüklile ning seega ka emotsionaalsele seisundile ja vaimsele tervisele. Ka sellisel juhul võiksid oma tsüklit ning emotsioonide kulgu jälgida ja märkmeid teha ning kui tunned, et oled liigselt emotsionaalne, närviline või depressiivne, võta ühendust oma naistearstiga, kes aitab leida parema lahenduse.
Allikas: Blood+Milk
