Kuidas saada sel aastal läbi ilma gripita? Küsisime nõu eksperdilt
Kõik algas peavaluga. Mõni tund hiljem oli tunne, et ei ole lihast, mis ei valutaks, kuigi trenni ei ole juba kaua aega jõudnud. Öösel tõusis palavik ja nii ta läks. Jälle gripp!
Hommikul end vaevu üles ajades andsin ülemusele teada, et tuleb võtta haigusleht. Mul ei ole õrna aimugi, kellele ta minu töö kaela veeretas, aga kuu sissetulekule oli haigusleht paras põnts. Nädal hiljem, kui ise vaikselt jalule sain, hakkasid riburadapidi koolist ja lasteaiast koju jääma lapsed. Paar nädalat kodust laatsaretti oli jälle kindlustatud. Lõpetuseks tahaksin loomulikult öelda aitäh armsale kolleegile, kes eelmisel nädala haigena tööle tuli.
See on tüüpiline lugu, mille jutustas 35-aastane Aigi, küsides, mida peaks tegema, et tema pere tänavu sügis-talvel ilma gripita läbi saaks?
Gripp on hingamisteede äge nakkushaigus. Confido üldarsti Simmo Tõnissoni sõnul on gripihooaeg eelkõige sügis-talv, meie kliimas kuni maikuuni välja. “Oluline on sel ajal turgutada oma immuunsüsteemi. Süüa tervislikult ja vajadusel võtta juurde vitamiine. Aktiivne elustiil, regulaarne treening, viibimine värskes õhus ning loomulikult täisväärtuslik uni on see, mis aitab hoida organismi vastupanuvõimet viirustele,” lisas Tõnisson.
Tõnissoni sõnul on gripiviirus aga kiire muutlikkusega, mistõttu on immuunsuse tagamiseks oluline enne hooaega end vaktsineerida. “Vaktsineerimine on see vastus, mis aitab meid ilma gripita läbi saada,” lausus Confido üldarst ja lisas, et pikalt olid kasutusel kolme tüve katvad vaktsiinid, kuid viimastel aastatel on turule jõudnud neljavalentsed vaktsiinid, mis on efektiivsemad.
Parim aeg ennast vaktsineerida on septembri lõpus või oktoobri alguses, sest nii on kõige väiksem tõenäosus viirusega enne immuunsuse teket kokku puutuda. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10-14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.
Kes peaksid olema ekstra ettevaatlikud?
Confido üldarsti sõnul on suurem risk haigestuda neil, kes grippi haigestunutega tihedamalt kokku puutuda võivad. Nendeks on tervishoiutöötajad, lastega töötavad inimesed: õpetajad, lasteaia kasvatajad, lapsehoidjad aga ka lapsed, kes käivad lasteasutustes.
Grippi haigestumine on osadele inimestele ohtlikum kui teistele. Näiteks alla viieaastased lapsed, eriti esimesel kahel eluaastal. Samuti vanemaealised ehk 65-aastased ja vanemad. Lisaks veel rasedad, kroonilised haiged, näiteks aneemia, krooniline kopsu, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigused, eriti diabeet, immuunpuudulikkusega inimesed (seal hulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud). Lisaks kuue kuni 18 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriiniravi, hooldeasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid ning rasvunud inimesed.
Vaktsineerimine on väga oluline ka rasedatele ja imetavatele emadele. “Ühelt poolt kaitseb vaktsiin ema ennast, sest raseduse ajal ja pärast sünnitust on ta rohkem ohustatud gripi raskete vormide ja tüsistuste eest. Teisalt on vaktsiin vastunäidustatud lastele alla kuue kuu vanuse, mistõttu on nende kaitsmiseks olulised emalt saadavad antikehad, kas siis raseduse ajal verega või pärast sündimist rinnapiimaga,” lausus Condifo üldarst, kummutades rahva seas levivat müüti nagu oleks gripivaktsiin ohtlik lastele, rasedatele ja imetavatele emadele.
Simmo Tõnissoni sõnul peaksid end kindlasti vaktsineerima gripi poolt ohustatud gruppi kuuluvad inimesed ja nende lähedased. “Samas tahaksin soovitada gripi vastu vaktsineerimist kõigile, kellel puuduvad vastunäidustused, sest see vähendab nii riski nakatuda, põdeda gripi raskeid vorme ning saada tüsistusi, millest kõik kolm on ohtlikud.”
Vaktsineerimine on arsti sõnul vastunäidustatud munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa ülitundlikkuse korral. Vaktsineerida ei tohi, kui inimesel on parajasti palavik ja ta on haige. Pärast palavikuhaiguse möödumist võib ennast rahulikult taas vaktsineerida.
Gripi vastu vaktsineerimine on oluline veel seetõttu, et see vähendab haiguse võimalikku levikut tööl, koolis ja lasteaias.
Inimesed vaktsineerivad järjest enam
Eelmise aasta gripihooajaks vaktsineeris ennast statistika alusel Eestis enam kui kaks korda rohkem inimesi kui eelneval aastal, mille tulemusena langes nii gripi tõttu surnud kui ka intensiivravi vajanud inimeste arv. Hinnanguliselt haigestus eelmisel hooajal Eestis grippi 45 000-55 000 inimest, mis oli viis protsenti vähem, kui eelneval perioodil. Haiglaravi vajanud patsientide arv vähenes 14,6%, intensiivravi vajanute arv 38,7% ning gripi tagajärjel surnute arv 39,4% võrra.
Simmo Tõnissoni sõnul on haiguse leviku vähenemine positiivne trend, kuid tõdes, et arenguruumi Eestis veel on. “Eelmisel gripihooajal oli Eestis vaktsineerinud end 7% elanikkonnast. Euroopa Liidu keskmine vaktsineerinute arv on aga pool elanikkonnast,” lisas ta.
Kuidas saada aru, et sul on gripp?
Tihti ei ole gripi eristamine külmetusest Tõnissoni sõnul lihtne, kuid on mõned omadused, mis viitavad enam gripile. Gripile tuleks mõelda haiguse hooajal. Tippajaks on tavaliselt jaanuar-veebruar, kindlasti ka pärast võimalikku kontakti haige inimesega kodus, tööl, koolis, lasteaias, trennis või mujal. Võrreldes külmetusega on gripile iseloomulikumaks Tõnissoni sõnul kõrge palavik, 38 kraadi ja rohkem, sümptomite järsk algus, tavaliselt 3-6 tunni jooksul ning tüüpiliselt kaasnevad süsteemsed nähud nagu peavalu, lihaste valu, külmavärinad ja märgatav väsimus. Gripi poolt põhjustatud köha on haiguse alguses tavaliselt kuiv, nohu pole gripiviirusele üldiselt omane. “Parim viis ennast kurnava gripinakkuse eest kaitsta on õigeaegne vaktsineerimine,” lisas Confido üldarst Simmo Tõnisson.
