Teate ju ütlust, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Paistab, et mina suutsin seda ignoreerida. Ostsin maikuus pangalaenuga korteri. Vanemad soovitasid pigem mõelda mõne uusarenduse suunal, aga ma mõtlesin, et tahan ikka midagi hubasemat ja kodusemat. Ja ka nii, et ei peaks ostma lihtsalt pikalt ette majja, mida pole veel ehitamagi hakatud.

Vaatasin kortereid peamiselt Kalamajas ja Pelgulinnas. Eks hinnad olid krõbedad, aga mõtlesin, et tegu pikema investeeringuga. Puitmaja, milles korteris ostsin, on üpris vana ja vajaks kõpitsemist. Korteriomanik muudkui rääkis, et renoveerimistööd on plaanis. Seda kinnitas mulle ka ühistu juht (hiljem sain teada, et ta on selle korteriomaniku hea sõbranna).

Asukoht tundus ka ideaalne ja see konkreetne korter päris heas korras. Usaldust ja soojust tekitas seegi, et trepikojas nägin lapsevankrit, eeldasin, et ju seal elavadki noored sõbralikud inimesed, pigem rahulikud ja perekesksed.

Vormistasin laenu ära ja sai notaris tehing kinnitatud. Maikuus kolisin sisse ja tundsin end maailma kõige õnnelikuma inimesena. See kestis vaid paar päeva. Siis sain teada, mis inimesed mul naabriteks. Seal elab üks 40ndates paar. Lapsi neil õnneks pole, seda keskkonda küll ühelegi lapsele ei sooviks. Lärm, sõim, kõva muusika - see on tüüpilise õhtu iseloomustus. Ja neilt voorib nii palju tuttavaid läbi. On juhtunud sedagi, et mõni tegelane on juba nii joobes, et ajab uksed sassi ning üritab minu koju sisse astuda.

Meil on ka oma aiake. Ma arvasin, et see on õnnistus, aga suveajal oli vastupidi. See seltskond hakkas tegema nn aiapidusid. Juhtus sedagi, et mõned mehepojad läksid seal kaklema. Kord kuulsin perenaist karjumas: "Pane nuga ära, pane nuga ära." Ma ei tea, kust nad joomiseks raha saavad või mis tööd teevad. Suvel käisid joomingud ka argipäeviti.

Kõrvalt on hea öelda, et kutsu politsei. Olen ka seda teinud, aga eriti tolku pole sest olnud. Ja tihtilugu joobki see seltskond keset päeva ja öörahu kui sellise rikkumist pole. Murphy seadus - kord kutsusin öise peo pärast politsei, aga täpselt sel hetkel, mil patrull viimaks jõudis, oli korraks vaikus. Sain hoopis ise pahandada, et asju üle mõtlen.

Olen ühistu juhiga sest rääkinud, ta nentis, et pole suurt midagi teha. Sain ka ühtlasi teada, et ta ise selles majas ei elagi, üürib oma korterit välja. Tahtsin just kiita, et nüüd pimedal sügishooajal on veidi vaiksem, aga eile sain tunda, et ei miskit. Seltskonnast kellelgi oli vist palgapäev, pidu kestis varaste hommikutundideni ja paraku sain lärmi tõttu sest ka palju osa.

Mis ma edasi teen? Ega palju variante pole, näis, kas harjun või kõige hullemal juhul lihtsalt müün korteri maha. Ka teistele soovituseks - kui plaanida osta või üürida kuumas hipsterpiirkonnas korterit, arvestage, et vanemate majade puhul võib elanikke olla seinast seina. Kontrollige esmalt tausta.