Üksinda last kasvatada pole teadagi kerge, seda ka rahaliselt, nii on Merle krahmanud endale nii palju tööd kui võimalik. Mõnikord on naine reede õhtuks nii läbi, et väsimusest on süda paha ja töölt tulles ta peaaegu et tuigub, loomulikult mitte alkoholist. Mõnel laupäeval on ta ennast küll ainult tahtejõu najal voodist välja ajanud, silmade all ja ees mustad rõngad. Aga toad tahavad ju koristamist ja pesu pesemist! Peab!
Sõpradega ta praktiliselt enam ei kohtu — pole ju aega! — ning sõbrad on hakanudki ettepanekuid järjest harvemini tegema, sest kaua sa ikka kutsud inimest, kes kogu aeg ära ütleb.
Kui aastaid tagasi tegi Merle oma tööd tõesti vaimustusega, siis nüüd on ta kaotanud igasugused emotsioonid, aastatega on tulnud lihtsalt professionaalsus, mis võimaldab teha head tööd ka ilma oma hinge sinna panemata. Merle tunneb ennast robotina. Ta on loobunud mõtlemast, miks ta elab just sellist elu, nagu elab. Kui väsimus väga kallale kipub, joob järjekordse tassi kohvi, kui uni ei tule, võtab unerohtu, kui pea valutab, peavalutableti.
Võta aeg maha
OÜ Südalinna Arstid psühhoterapeudi Tiina Libliku sõnul rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist sellist häiret nagu burn out ehk läbipõlemine ei leia. Küll aga omab seisund, mida me tunneme läbipõlemisena, teatud sarnaseid jooni mõne psüühilise häirega — depressiooni või ärevushäirega.
Ka läbipõlenu võib jõuda depressiooni või ärevushäireni, kui ta õigel ajal “ratta pealt” maha ei astu ning aega maha ei võta. Kõik depressioonijuhtumid pole aga sugugi üksnes läbipõlemisest tingitud, depressiooni ja ärevushäirete põhjusi on palju.
Doktor Liblik selgitab läbipõlemist ressursi mõiste kaudu, tuues niisuguse näite: minnes kauplusse, näeme seal pakutavaid ilusaid asju, mida tahaksime endalegi ja kui meil on nende ostmiseks piisavalt raha, on kõik hästi. Probleem tekib aga siis, kui ilusad asjad ja ostusoov on, ent meil pole raha ehk ressurssi nende ostmiseks.
Samuti on ükskõik milliste eesmärkidega — jõuda karjääriredelil teatud positsioonile, saavutada materiaalselt kõrgem staatus, olla teatud sotsiaalses grupis populaarne, olla kellelegi kõige armastatum inimene, olla oma töös absoluutselt täiuslik ja kõike ärategev. Kuni eesmärgi saavutamiseks on ressurssi, seni pole põhjust rääkida läbipõlemisest. Probleem tekib siis, kui eesmärgi saavutamiseks pole piisavalt ressurssi — aega, raha, tervist, vastavaid sotsiaalseid olusid, vajaminevaid eriandeid. Käärid saavutatava eesmärgi ja eesmärgi täitmiseks vajaliku ressursi vahel viivad läbipõlemisele.
Meelepärane tegevus ei kurna
Kui inimene teeb talle jõukohast, meeldivat, rahuldust pakkuvat tööd ning ta ei tee seda välisest survest lähtudes, s.t. et kellelegi näidata, kui tark, tubli, andekas või kui rikas ja kuulus ta on –, siis ei ohusta teda läbipõlemine. Kui ta teeb midagi vaid sellepärast, et see pakub talle rõõmu ja et ta tahab seda teha, siis ei teki ka kurnatust. Energia, mille inimene panustab, saab ta mitmekordselt tagasi, sest ta teeb meelepäraseid asju. Kui hobi ja töö kattuvad, on inimene õnnega koos.
Samas on meil kõigil kohustusi, mida vastumeelselt, välisest survest lähtuvalt — naine käsib, ülemus nõuab, rahapuudus sunnib — teha tuleb. Sellisel juhul tuleb oma ressursiga eriti mõistlikult ümber käia. Kui seda ei tehta, võib pikemaajalise tegevuse tulemuseks olla ka läbipõlemine.
Teatud osa ööpäevast peab igaüks magama, mõnele piisab vähemast, mõni vajab rohkem und, aga loodusseadused kehtivad kõigi kohta. Kui suurest saavutusvajadusest väsimuse märke eirata, ei ole kurnatus enam kaugel. Õige toitumine, piisav uni, füüsiline aktiivsus, soojad lähisuhted — need taastavad jõu.
Mõtle ebameeldiv meeldivaks
Kui saame öelda, et see, mida teen, on tore, ma tahan seda teha, see pakub mulle rõõmu, väheneb vastumeelsus ning sellega seonduvad negatiivsed tunded. Inimene saab oma hoiakute ja suhtumistega paljud oma töökomponendid endale meeldivamaks teha või mõelda. Kui juba ette on negatiivne hoiak, kui juba enne asja kallale asumist mõelda pidevalt, et see töö on vastik, tüütu ja ebameeldiv, samas pole sellest ka pääsu, siis on tülpimus ja läbipõlemine lähedal.
Inimese võimuses on leida isegi ebamugava tegevuse juures positiivseid külgi. Kui tööprotsess on vähepakkuv, võime keskenduda tulemusele — seega on ebamugava töö valmimine ise juba suur saavutus, kergendus, mille puhuks inimene võib endale välja töötada preemiate süsteemi, olgu siis materiaalse või vaimse. “Küps inimene suudab tasu või naudingut natuke edasi lükata,” kinnitab Liblik. “Koer peab oma küpsise kätte saama kohe sitsimise järel, inimene võib ehk veidi oodata.” Aga eesmärk võiks olla reaalselt kättesaadavas kauguses, preemia pingutusega kooskõlas. Abistav on ka see, kui jagada ebameeldivad tegevused etappideks ning ennast ka iga etapi järel premeerida millegi meeldivaga.
Ka saab vaheldada ebameeldivaid ja meeldivaid tegevusi. Kui muutuvad hoiakud, siis muutub ka emotsioon. “Iga negatiivne emotsioon on väga energiamahukas,” selgitab psühholoog. “Kui teeme asju vastumeelselt, siis tegutseme selle nimel, et ennast sihipäraselt läbi põletada.” Me saame tegelda oma vaimse ja füüsilise ressursi suurendamisega — õppida juurde toimetulekuoskusi, planeerida paremini oma aega, suurendada füüsilist energiat, mõelda positiivselt.
Mille nimel ma raban?
Kuidas jõuda hoiakute muutmiseni? Aeg-ajalt on otstarbekas esitada endale küsimusi — mida tahan selle või teise tegevusega saavutada, mida see mulle annab? Mis juhtub, kui olen selle kätte saanud või kui see mul saavutamata jääb? Kui küsija saab neile küsimustele vastused, siis ilmselt oskab ta ka ümber sättida oma eesmärke. Nii küsimusi kerides võib ilmneda, et polegi maailma lõpp, kui mingi asi jääb saavutamata — seega võibki midagi tegemata jätta ja nii säästa ennast läbipõlemisest.
Mida võiks teha inimene, kes tunneb, et on n-ö läbipõlenud? Tiina Liblik ütleb, et osa niisuguseid seisundeid läheb ise üle. On täiesti mõeldav, et jõuetu, tahtetu ja tundetu inimene lebab lihtsalt voodis ja taastab nii oma energia. Haige loomgi otsib vaikse nurga haavade lakkumiseks ja tuleb sealt välja alles siis, kui juba jaksab. Et läbipõlenu oma kurnatusest kiiremini välja suudaks tulla, võib ta otsida nõu ja abi ka spetsialistidelt — psühholoogidelt või psühhiaatritelt –, et medikamentide ja psühhoterapeutiliste võtetega taastada toimetulek võimalikult kiiresti.
Kui inimene keeldub tunnistamast, et tema varud on otsakorral, tervis nässus, aga programm “peab” on sees, siis on kõrvalseisja soovitustest aeg maha võtta reeglina vähe kasu. Võib ju proovida delikaatselt tähelepanu juhtida, et võiks jõudu ja aega pisut teisiti kulutada, aga ühtegi sunnivahendit rakendada ei saa ega tohigi, sest inimene teeb ise elus oma valikud.
Tasakaaluka ja mõistliku elamise kultuur peaks ümbritsema inimest alates lapsepõlvest, see võiks olla koolis terviseõpetuse üks osa. Praegu aga on isegi paljud noored juba kurnatud, sest saavutuskirg ja ebarealistlikud eesmärgid pole võimetega tasakaalus.
Töö on eestlastele püha asi, mis igal juhul tuleb ära teha. Inimene võib teha väga palju tööd, kui see talle rõõmu pakub. Kurnatuseni rabatakse aga teistest parem olla tahtmisest, täiuslikkuse taotlusest kõiges, ei anta endale andeks vajakajäämisi mitte üheski sfääris. “Orjatöö koos härrasrahva elustiiliga — see on see, mis võhmale võtab,” nendib Liblik. Neid, kelle eesmärgid ja ressursid pole pikka aega tasakaalus olnud, jõuab ka psühhoterapeut Libliku vastuvõtule.
Läbipõlenu on haigustele kerge saak
Tiina Liblik ütleb, et lisaks depressioonile ja ärevushäiretele võivad läbipõlenut tabada ka kehalised haigused. Et kurnatud inimese immuunsüsteem on nõrk, võtab läbipõlenu väga kergesti külge igasuguseid viirusnakkusi. Veel seostatakse läbipõlemisega mao- ja kaksteistsõrmiksoolehaavandit ja südame isheemiatõbe — haigusi, mida juba ammu on seostatud ülemäärase psüühilise pingega.
Immuunsüsteemi saab tugevdada spordi ja tervislike eluviisidega. Näiteks kohv või mõned teised ergutavad ained on kui doping, millega saavutatakse küll ajutine efekt, aga kokkuvõttes vähendatakse oma ressurssi, sest ükski dopinguaine ei asenda und.
Unehäired on üks esimesi probleeme, mida ennast läbipõlenuna tundvad inimesed kurdavad: kui saaks öösel magada, küll siis veel jaksaks, aga näed, nüüd ei saa magada ka enam! Psühholoog rõhutab, et läbipõlemise vältimiseks on vaja teadlikult reguleerida une ja ärkveloleku vahekorda, tööd ja puhkust, lubada endale puhkepäevi ja iga-aastast puhkust. “Ei maksa kuhjata endale rohkem ülesandeid, kui jaksad ära teha,” soovitab Liblik.
Läbipõlejaid on mõlema soo hulgas, aga see toimub erineval viisil. Varasemate aegadega võrreldes on ka naistele lisandunud enam karjäärivõimalusi. Naine püüab nüüd igas valdkonnas tubli olla — suurepärane naine, armastav ema ja hea direktor. Töötab müüt, et hea välimus määrab elus kõik, ka töös. Selle ohvriks langevad peamiselt naised, aga neil võib puudu jääda ajast, unest ja rahast. Õppida, töötada, ilusalongis käia, kodu eest hoolitseda, kokata — see nõuab ressurssi.
Mehed kalduvad oma ressurssi kiiremini alkoholiga hävitama. Me kõik teame, et kuigi esialgu tundub see ressurssi suurendav, on hilisem tulemus lausa vastupidine. Kui inimene tunneb, et teha, saavutada ja jõuda oleks vaja väga palju, aga tunne on selline, et mingit ressurssi — näiteks jõudu — selleks ei ole enam üldse, siis peaks hakkama mõtlema oma ressursi suurendamisele, eesmärkide otstarbekusele või püstitama endale küsimusi, milleks ma seda kõike teen?
Tõsiselt läbipõlenul võib suure tõenäosusega esineda kas depressioon või ärevushäire. Kui inimene on lihtsalt üleväsinud ja kurnatud, suudab ta ka ilma kõrvalise sekkumiseta läbipõlemisest välja tulla. Kui läbipõlenul tekib mõte, et nüüd oleks vaja aeg maha võtta, puhata, magada, jätta kõik oma ülesanded kolleegidele või need edasi lükata, siis tulebki seda teha ning jõud taastub. Kui tunnete ennast läbipõlenuna, kaaluge läbi oma eesmärgid, mõelge, mis juhtub, kui jätate mingi asja tegemata (no näiteks kas või nõud pesemata). Kui saate sellele küsimusele — mis juhtub, kui ei tee? — vastuse, küsige edasi: mis juhtub siis, kui juhtub see, mis oli eelmise küsimuse vastuseks. Ja niimoodi küsige aina uuesti ja uuesti edasi, lõpuks jõuate vastuseni, et tegelikult ei juhtu mitte midagi olulist — te võite rahulikult selle tegemata jätta ja natuke ennast laadida.
Väldi läbipõlemist või saa sellest võitu:
