Naine avaldab, miks ta abiellus (mõnevõrra) gei mehega ja miks iga naine võiks seda teha
“Ta rääkis diskost ja faktist, et ta suudab laulda peast pea igat laulu, mis kunagi ööklubide, nagu Studio 54, tantsupõrandaid domineerinud on. Ma avastasin selle aastaid tagasi, kui me istusime ühel jahedal õhtul mu isa suvekodu terrassil ja naabrite juurest kostus Donna Summeri laul “Last Dance”.
Ma pööritasin silmi ja vaatasin Dave’i poole, eeldades, et ta teeb sama, aga tema laulis hoopis laulule kaasa, ideaalselt ja enesekindlalt, teades igat sõna. ”I need you, by me, beside me, to guide me, to hold me, to scold me…” See oli hetk, kui mõistsin, et ma leidsin just hetero versiooni mu isast ja et ma abiellusin ka geimehega — noh, justkui.
Olgu, mitte päriselt. Nad on väga erinevad. Aga geist isa õpetas mulle selgeks mõned olulised asjad ja üks neist on, et elu on liiga lühike ja oluline, et machode, šovinistlike kuttide ja oma tundeid mitte jagavate või endast liiga heal arvamusel olevate meeste kõrval aega raisata.
Mis neil veel ühist on? Nad on mõlemad tegelikult väga head isad. Inimesed küsisid mult, kas geist isa kõrval oli raske kasvada ja pean ütlema, et ei olnud. Mul oli isa, kelle õlal sain teismelise tüdrukuna nutta ja kes päriselt üritas mind mõista. Tema oli pidanud selle kõik juba läbi elama ja oli hea liitlane, kui mu emotsioonid üle keesid.
Seega, kui ma leidsin mehe, kelle iseloomu juures oli ka midagi geilikku, teadsin, et olen leidnud õige mehe ja abiellusin temaga."
