10 võimalust elu värvikaks muuta

Kui kõik sujub hästi, hakkab elu rutiini kalduma. Kas teadsid, et ükskord teist teed tööle minnes on elu kohe huvitavam? Asi pole mitte väikses muutuses, vaid selles, et pisikegi muudatus hakkab ligi tõmbama uusi lahendusi.

Järgige psühholoogide nõuandeid ning tulemused üllatavad teid — väikesed muutused võivad korda saata imesid.

1. Muutke marsruuti

Miski ei mõju meile halvemini kui rutiin. Päevast päeva üks ja seesama tee tööle. Alati üks ja seesama ajaleht ning telesaade õhtusöögi ajal. Ja ka kotti kannate alati ühes ja samas käes. Eks ole igav!

Need, kes pidevalt toovad oma ellu olgu või ebaolulisi muutusi, stimuleerivad seega oma mõtlemisaparaati, mis vastutasuks kingib uusi ideid ja värskeid lahendusi. Ning seda protsessi on võimalik käivitada pisiasjade abil.

Hommikul hambaid pestes võtke hambahari parema käe asemel vasakusse. Minge tööle teist teed pidi ning ostke oma toit teisest poest. Teleri asemel kuulake plaate.

Ning mõne aja pärast imestate isegi, kuidas väikesed muutused hakkavad suuremaid ligi tõmbama.

2. Tegutsege

Psühholoogid on uurinud mehhanisme, mis tekitavad inimestes rahulolu oma tegutsemisest. Tavaliselt, võttes vastu otsust, põrkame kokku tõsiasjaga, et ühe või teise valiku tulemused selguvad alles mõne aja pärast.

Kindluse mõttes mängime endamisi läbi erinevaid stsenaariume, püüdes valida sellise, mis valmistaks meile kõige enam rahuldust. Samas on need mõttelised prognoosid pigem meie varasema kogemuse analüüs, mitte aga tuleviku ennustamine.

Laskudes liialt negatiivsetesse elamustesse, häälestame end varakult ette lüüasaamisele. Keskendudes aga ainult positiivsetele mälestustele, hindame oma olukorda liiga optimistlikult.

Ka ütlus „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika” vähendab teadlaste meelest rahulduse saamist oma tegevusest, kuna energiat raisatakse tühjade kahtluste peale.

Niisiis — tegutsege! Parem on kahetseda tehtut kui tegemata jätmist.

3. Flirtige tööl

Kas tahaksite alati õigel ajal tööle jõuda, võtta rõõmuga vastu lisatöö ning olla pühapäevaõhtuti õnnelik, et homme on taas tööpäev?

See kõik on võimalik, kui satute vapustava kolleegi tähelepanuorbiiti.

Kohustused, mis juba ammu rutiiniks muutunud, saavad nüüd uue sisu. Iga päev on täis nalja ja koketeerimist ning kontor muutub otsekui võlukepikese väel mõttekaaslaste klubiks.

Flirt on tunduvalt kasulikum kui armuromaan. See pole vastunäidustatud ka abielus inimestele — vastupidi, see aitab koju jõuda heas tujus ning kindlustab seega abielusidemeid.

Lõunatamine kolleegide lõbusas seltskonnas ja kerged naljad tõstavad töövõimet ning aitavad kaasa ka karjääritõusule. Niisiis ei mingeid miinuseid, üksnes plussid.

4. Võtke endale koer…

…või kass või kalad või hamstrid. Sellele ei kutsu üles mitte loomaarmastajad, vaid psühholoogid.

Pole kellelegi uudiseks, et lemmiklooma olemasolu vähendab igapäevast stressi ning normaliseerib vererõhku. Kuid see pole veel kaugeltki kõik. Koduloomade omanikel on tugevamad sotsiaalsed sidemed ning kindel teadmine, et elul on mõte.

Lisaks paneb koduloom meid rohkem naerma, sagedamini õrnust ilmutama ning isegi rohkem rääkima. Temast saab suurlinnade elanikele tõeline sõber.

Sõprus on aga alati hinnas.

5. Olge iseseisev

Müncheni teadlased tegid huvipakkuva eksperimendi. Nad küsitlesid endisi kontoritöötajaid, kes olid töölt omal soovil lahkunud. Selgus, et kaks aastat pärast lahkumisavalduse kirjutamist ei kahetsenud 94% nendest oma tegu ja seda isegi vaatamata sellele, et 50%-l vähenes märgatavalt sissetulek.

Sellise valiku põhjustena nimetati sõltumatuse ja iseseisvuse olulisust otsuste vastuvõtmisel.

Jälgides uuritavaid, märkasid teadlased, et võrreldes oma endiste kolleegidega avavad nad sagedamini oma isiklikke ettevõtteid, kurdavad harvemini oma ebaõnne üle ning peavad end küllaltki edukateks isiksusteks.

6. Ostke endale sammumõõtja

Kõige tavalisemal päeval astub tavaline töötaja 4000 sammu, kulutades seega umbes 130 kilokalorit. Umbkaudu sama palju saame väikesest šokolaaditahvlist. Otse loomulikult jääb nendest sammudest väheks.

Võrdluseks: lastega koduperenaine teeb iga päev 13 000 sammu.

Sammumõõtjast saab aga paradoksaalsel moel motivatsioon. Harjutades end lugema oma liigutusi, tõuseb märgatavalt päevane sammude arv, mis tasapisi muudab tavalise käimise kasulikuks mänguks, vähendades samaga haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse 20% võrra.

Muide, astudes bussist üks peatus varem maha, lisate oma aktivasse umbes 1000 sammu. See on aga juba veerand keskmise kontoritöötaja päevanormist.

7. Treenige oma häält

Sokrates armastas öelda: „Räägi, et ma sind näha võiksin.” Tänapäeva teadlased on temaga täiesti nõus. Nende andmetel sõltub 90% inimese esmamuljest tema välimusest, žestidest ja hääle tämbrist. 40% öeldust ei võta me vastu mitte sõnade arvelt, vaid üksnes tänu vestluskaaslase kõne selgusele, hääle tugevusele ning selle muudele iseärasustele.

Veenev ning intonatsioonirikas hääl seostub enesekindluse ja mõjujõuga.

Samas pole hääl see, mille oleme alatiseks looduse poolt saanud. Meil on igal ajal võimalus seda muuta, seega võime ka oma elu muuta.

Ettevalmistuseta kõnemehed kasutavad vaid 40% oma võimalustest.

Regulaarne füüsiline harjutamine avab kehale uued võimalused, miks siis mitte häält treenida? Selleks on olemas kursused ja õpikud, mille järgi võib ka kodus harjutada. Valige metoodika, mis just nimelt teile sobib.

8. Loobuge tehnikast

Me ei kujuta oma elu enam ettegi ilma igasuguste tehniliste vidinateta: telefonita, arvutita, navigaatorita, iPod´ita… Ja õige sageli muutume nende vangiks. Ei jõua ringigi vaadata, kui kõik need võluvärgid hakkavad juba meie elu kontrollima.

Ilma telefonita on halb ja isegi veidi hirmus, seetõttu võtame ta kaasa isegi siis, kui läheme prügi välja viima.

Püüdke kas või vahelduse mõttes süüdata oma gaasipliit tikuga, ärge hommikusöögi ajal raadiot kuulake, lülitage üheks päevaks välja oma mobiil, ärge koju saabudes kuulake oma automaatvastajat ning loobuge pidevalt oma e-posti kiikamast.

Küsite — mis see kõik teile annab? Ehk mõne kallihinnalise vaba hetke või isegi uusi elamusi. Proovige ja veendute selles ise.

9. Improviseerige köögis

On olemas kahte liiki toiduvalmistajaid. Esimesed on tähenärijad. Nemad järgivad milligrammilise täpsusega retsepte. Teised pooldavad improvisatsiooni. Retseptidesse suhtuvad nad loominguliselt, asendades oma äranägemise järgi koostisosi. Kes neist on targem?

Kulinaaria seisukohalt ei ole teada, kuid psühholoogid eelistavad improviseerijaid. Täht-tähelt retseptide järgimine ei garanteeri ikkagi sellist rooga „nagu pildil”. Seetõttu on kokk õnnetu ning selle asemel, et oma tulemuse üle rõõmu tunda, asub ta enda kallal urgitsema — mida tegin küll valesti, kus on viga?

Eksperimentaatorite jaoks on aga köögis viibimine samaväärne džässimprovisatsiooniga — pole vigu, on vaid uus kõla. Neid ootab hulk üllatusi. Kui aga osutub, et toit pole söödav, ei keskendu nad ebaõnnestumisele, vaid vajadusele tulevikus üht-teist muuta.

10. Õppige pidevalt

Iga sooritatud eksam kinnitab meie eneseusku. Pidev uue informatsiooni saamine treenib aju ning mitmekordistab elurõõmu.

Üksnes õppimine tagab pikaajalise potentsiaali ning stimuleerib isiksuse arengut. Ja kui ühtedele on olukorrast väljapääsuks teine kõrgharidus, siis teistele on sama kasulikud spetsiaalsed õppused nädalavahetustel või mõnekuulised kursused.

Võõrkeel, erialaste teadmiste täiendamine, disain või lilleseade — maailmas on terve hulk huvitavaid asju, mida tuleb aina õppida ja õppida.