„Valimised lähenevad, meile lubatakse ja meid meelitatakse. Ja kui tahame isiklikus elus kellelegi meeldida, siis teeme ju sama — lubame ilusaid lapsi, tarka abikaasat,“ märkis Allar Jõks. „Samamoodi toimub mõlemal puhul hirmutamine, et kui sa mind või meid ei vali, siis on sellel tagajärjed. Valimistel kasutatakse muidugi ka peibutusparte, aga isiklikus elus ma muidugi ei kujuta ette, et püüad meeldida, kasutades kellegi teise identiteeti.“

Jõks viskas õhku küsimuse, kas inimene peaks riiki usaldama? „Tundub, et peab, muidu ta ei kaitse seda. Aga kas riik peab ka inimest usaldama?“ päris Jõks konverentsi publikult. „Võiks, aga kui inimesed söövad ennast ebatervislikest asjadest pikapeale haigeks, mida siis teha? Tõstame makse. Inimesed joovad ennast haigeks — tõstame makse ja paneme keelde. See viitab justkui, et riik inimest ei usalda. Aga kas see tähendab ka seda, et ta inimesest ei hooli?“

Eestis on juristi kinnitusel ka kõige leebemad reeglid selles osas, kuidas inimesi jälitada ja nende kohta vajadusel andmeid koguda. „See ei ole usaldus, aga võib-olla on see hoolivus?“ päris Jõks.

Eesti Vabariigi põhiseaduses ega ka üheski teises seaduses ei ole Allar Jõksi sõnul armastust otseselt defineeritud, kuid seadustest tulenevalt on võimalik seda siiski tuletada. „Põhiseaduse lõik 53 ja 54 sätestavad, et igaüks on kohustatud armastama ja säästma looduskeskkonda, samuti on kohustus kaitsta oma isamaad ehk armastada Eestit.“

„Kui rääkida eraelust, siis põhiseaduse paragrahv 19 ütleb, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Üks põhiseaduse loojatest on kunagi öelnud, et õigus armastusele ongi ülim eneseteostus. See tähendab, et mul on õigus teha ükskõik mida, kui see kedagi teist ei sega,“ lisas Jõks. „Õigus armastada, õigus olla armastatud ja usaldatud ning hoolitud, tuleb paragrahvist 10. Minu jaoks armastus ongi isiklik mittevaraline huvi teise osapoole vastu, mis põhineb usaldusel ja hoolivusel.“

Et olla parem isa ja parem vanaisa, leidis Allar Jõks enda jaoks hiljuti reegli ning küsis enda käest, mida ta kõige enam kahetseks, kui homset enam ei oleks? „Vaevalt ma kahetseksin seda, et kohtus sai liiga vähe vaieldud või konverentsidel vähe esinetud. Eelkõige kahetseksin seda, et ei läinud oma lapselapsi vaatama, kui mul oli selleks võimalus. Hoolimata sellest, et lapselaste esimene küsimus mulle oleks tõenäoliselt, et vanaisa, miks sul nii vähe juukseid on?“ naljatas Jõks.