“Mu isa suri, kui olin koolilaps. Aga meil oli tore suur naistekamp — vanaema oli suurepärane inimene, seda on ka ema ja õde. Kasvasin nagu kommuunis,” meenutab naine.

“Tornide väljaku ja Kalamaja piiril oli neli maja, mille keskel moodustus õueala ja kus naabritest tekkis nagu suur pere. Kõik kasvatasid kõikide lapsi. Neid, kellel ei olnud, kasvatasid naabriisad ja hoidsid neil silma peal. Käis möll ja mürgel,” räägib Saagim oma mälestustest.

Allikas: Ajakiri Naised