Sündide arv oluliselt vähenenud ei ole
„Sündide arvu ei mõjuta mitte ainult naiste soovid ja võimalused neid ellu viia, vaid ka see, kui palju on meil üldse pereloome eas naisi. Kuna noorte, 20-29aastaste naiste arv on alates 2010. aastast pea kolmandiku vähenenud, siis on paratamatult väiksem ka esimeste laste sündide arv,“ märkis Danilson-Järg. „30-39-aastased naised, kes saavad teisi, kolmandaid, neljandaid jne lapsi, nende arv on praegu stabiilne ja hakkab vähenema alles mõne aasta pärast, siis kui 1990. aastal sündinud väikesed põlvkonnad jõuavad vastavasse vanusrühma. Seega hetkel veel sündide arv oluliselt vähenenud pole ja 2017. aasta poliitikamuudatused isegi suurendasid seda korraks.“
Danilson-Järg nentis, et nii palju kolmandaid lapsi, kui sündis 2018. aastal, sündis viimati 1990. aastal ning ka eelmise aasta tulemus on pea samasugune. „Ühe aastaga toimunud hüpe kolmandate laste sündimises oleks raskesti selgitatav millegi muu kui lasterikka pere toetusega. Hariduse lõikes on kõige rohkem lisandunud kolmandaid lapsi kõrgharidusega naistel, isade puhul keskeri haridusega meestel. Kolmanda lapse saanute hulgas on valdavalt töötavad naised.“
Danilson-Järg lisas lõpetuseks, et lasterikaste perede panus eesti iibe kasvu on märkimisväärne ja tunnustust vääriv. „Usun, et meie naised unistavad lisaks kõigele muule kindlasti ka sellest, et Eesti kestaks nende lastele nii, nagu meie oleme Eesti saanud pärandiks oma eelkäijatelt.“
Konverentsil võtsid veel sõna lasterikas pereema Piret Laikre, naiste tugikeskuste jurist Merle Albrant, sünnitoetaja ning imetamisnõustaja Ann Vool, kliiniline psühholoog ning psühhoterapeut Sirje Rass, lastekaitsetöötaja Kati Valma. Paneeldiskussioonis osalesid Anneli Ott, Heli Künnapas, Heljo Pikhof, Kai Rimmel, Riina Solman, Signe Riisalo.