Eestis on kergem lapsi kasvatada
Kuigi sel emal oli võimalik oma kaheksa-aastane poeg võõras riigis kohe kooli panna, pole lapsega siia jõudes olukord kaugeltki nii lihtne. Sõber ütles, et kõige keerulisem on hetkel emal tööd leida.
Just lapse tõttu saaks ta minna tööle ainult siis, kui poeg on koolis. Suurbritannias ja USAs ei tohi alla 13-aastast last üksinda koju jätta. Kuigi talle pakuti majahoidja kohta Londonis, oli tal võimatu seda vastu võtta, kuna tööpäev oleks veninud nii pikaks, et koolist tulnud laps oleks pidanud paar tundi üksi kodus olema.
Teatavasti saab aga ema, kes on alaealise lapse Suurbritannias üksi koju jätnud, kriminaalkaristuse. Lisaks sellele on lapsega naisel võõras riigis palju raskem tööd leida kui noorel õnneotsijal. Lapsetoetustasu kui sellist maksab Suurbritannia valitsus sellele emale ainult 20 naela nädalas. Kuna vanemana peab ta siin lapsele kooli ka eine kaasa panema, siis ei kata see summa isegi poja toidule kuluvat.
Kui ma ise mõtlen oma enese lapsepõlve peale, tundub see tagasi vaadates palju lihtsam, kui see mis toimub Lääne ühiskonnas. Loomulikult ei jätnud mu vanemad mind pidevalt üksi koju, ometi ei olnud sellest kunagi ka probleemi, kui ema või isa saabusid hiljem. Sellist asja, et naabritädi oleks riigiametile kaebama läinud, kui väikelaps mängis üksinda kodus, meie ühiskonnas ikkagi ei juhtu.
Eestlane armastab ju mõelda, et mujal on justkui parem. Kuuldes aga seda, et Suurbritannias saab eestlasest üksikema riigilt lapsetoetust umbes 25 eurot, ajab selle olukorra traagika mind suisa naerma. Inglismaal ei saa isegi nädala metroopiletit selle summa eest.
Jah, ma mõistan, et eelmise nädala skandaal sellest, kuidas vanemad lapsi piinasid, ei ole just kõige õigem aeg rääkimaks väikelapse vabadusest meie riigis. Ometi leian ma, et Eestis on lapsel üles kasvada toredam kui Suurbritannias. Meie riik ei ole vanematele seadnud idiootseid reegleid ja me mõistame, et kaheksa-aastane laps suudab koolist tulles kodus natuke aega üksi hakkama saada. See ei ole kriminaalkuritegu, kui vanem on sellises eas lapse üksi koju jätnud.
Erandeid tuleb alati ette. Lugu, mis tuli ilmsiks eelmisel nädalal Eestis, on õõvastav. Ometi meenub mulle palju veelgi õõvastavamaid lugusid seoses väikelaste piinamisega Suurbritannias, mille tulemusel on lapsed surnuks nälginud või pekstud ning kus, nii nagu meilgi, näidatakse näpuga riigi sotsiaaltöötajate poole, kes nende laste nigelatest tingimustest teadlikud olid.
Üldiselt kasvab Eesti laps üles muu maailmaga võrreldes vabamas ühiskonnas. Eesti laps võib juba päris varases eas üksi kooli kõndida ja sõpradega omakeskis liivakastis mängida.
Haigeid inimesi eksisteerib igas riigis ja ühiskonnas. Ometi on meie väikesel Eestil muu maailma ees lastega seoses eeliseid ja õnneks pole meil veel välja mõeldud totakaid seadusi.
