Mida tähendab teie jaoks sõna “pere”?

Eeva: pere on minu jaoks need kõige lähedasemad inimesed, keda usaldan ja armastan. Peale sugulastele kuuluvad sinna ka mõned kalliks saanud inimesed, kellest hoolin ja kes hoolivad minust.

Meenutage, kuidas teil üldse tekkis huvi muusika vastu? Kas võiks öelda, et ühel teist juhtus see varem?

Eeva: olen kasvanud peres, kus pillimäng ja laul oli loomulik elu osa, seega võiks öelda, et huvi muusika vastu tekkis üsna varakult. Kaheaastaselt esitasin ise juba pikemaid laule ja vanemad meenutavad, et õppisin üldse enne laulma, kui rääkima.

Villu: eks juba lapsepõlves oli lemmiklugusid, näiteks AC/DC — Are you ready. Musitseerima hakkasin 10aastaselt, kui läksin Kiviõli muusikakooli mandoliini õppima, sellega sai ühe inimese saatus otsustatud ja minust saigi mandoliinimängija.

Eeva, oled öelnud, et hakkasid viiulit mängima juba kolmesena. Kas võiks öelda, et viiulimäng on sinu esimene armastus?

Eeva: kui ma kolmeselt Ülenurme muusikakooli katsed tegin, siis esimene pill, mis mulle pähe tuli oli viiul. Kui oleksin öelnud näiteks tuuba, siis ehk oleks hoopis see pill mind edaspidises elus saatnud. Mul on hea meel, et otsustasin viiuli kasuks, mitte et tuubal midagi viga oleks.

Oled maininud, et 13aastaselt tekkis sul muusikaga kriis. Kuidas sellega toime tulid? Mida soovitaksid täna lapsevanematele, kui nende lastel tekib sarnane olukord?

Eeva: iga laps peab oma kriisist kuidagimoodi ise jagu saama ja vanemate toetus on sealjuures väga oluline. Kas või pisike paus muusikakoolist võib aidata noorel jõuda enda soovide osas paremini selgusele. Kui laps on musikaalne ja vanemad seda tajuvad, siis kindlasti võiks julgustada jätkama. Mina olen väga tänulik oma vanematele, et nad ei lasknud mul kriisiolukorras muusikakooli pooleli jätta.

Miks üldse võiks üks laps muusikaga tegeleda?

Villu: on üldlevinud arusaam, et muusika teeb inimesi ja maailma paremaks. Minule pakkus see osalt mingit hingelist rahuldust ja emotsionaalset väljundit, samas ka meelelahutust, kui igav oli, sai alati pilli kätte võtta ja oma lõbuks musitseerida.

Eeva: muusikaga tegelemine on üldjoontes siiski vabastav tegevus ja aitab argipingeid maandada. Pealegi valmistab ta ümber olevatele inimestele palju rõõmu, mis omakorda teeb rõõmu muusikamängijale.

Kas olete vahel muusikast ka tüdinenud?

Villu: ilmselt praegu enam jah igavusest pilli ei mängi, aga vaba aega on ka vähem. Siis saab kodu heaks miskit teha, head sööki nautida või discgolfi mängida.

Eeva: vahel saab ikka kõigest tavapärasest villand, aga siis lähen suitsusauna või pikemale jalutuskäigule ning asjad loksuvad vaikselt paika tagasi.

Kui nüüd muusika kõrvale jätta, siis mida te veel lapsepõlves tegite?

Eeva: mina olin lapsepõlves üsna aktiivne trennis käija. Mulle meeldis tennis, ujumine, tänavatants ja isegi judo. Viimases käisin muidugi nii vähest aega, kuna muusikakooli kõrvalt ei jätkunud aega.

Villu: ma tegelesin rattaspordiga ja meil oli Püssis sõpradega koguni rattaklubi — Püssi Velotiim.

Kui palju nüüd teineteise ja muu pere jaoks muusika kõrvalt ruumi jääb? Või mõne muu hobi jaoks?

Villu: seda aega tuleb vahel võtta. Vahel käime Eeva vanaema ja vanaisa juures hommikusöögil. Nad elavad samuti Tartus ja siis on hea lihtne minna. Minu vanavanemad on Ida-Virus ja sinna jõuab harvem. Siiski tundub, et hullu pole miskit, küll jõuame igale poole.

Varsti toimub teil perekontsert. Mis seal saama hakkab?

Eeva: perekontsert tuleb kindlasti hoogne ja lõbus. Laulude vahele räägime vahvaid seikasid oma lapsepõlvest ning mõne lauluga paneme ka rahva kaasa tegema. Repertuaari kuulub nii omaloomingulisi lugusid kui ka Eesti pärimusmuusikat.

Villu: üldiselt mängime lugusid, mis võiksid meeldida kogu perele. See ei tähenda, et meie repertuaaris lastelaule oleks, pigem püüame hoida kava mitmekesisena, pakkuda energilisi lugusid, mida saab ka kaasa laulda või mille järgi tantsida ja ka selliseid lugusid, mis avaksid kujutluste maailma ja viiks unistuste radadele. Et oleks emotsiooni ja kaasaelamist. Sellest lähtume me igal kontserdil ja usume, et iga meie kontsert sobibki igas vanuses kuulajale.

Kohe saabub ka suvi ja see on teatavasti muusikute jaoks kiire aeg. Kas teil jääb suve nautimiseks ka aega?

Villu: natuke ikka jääb ja tegelikult on suvel tuuritamine üks mõnusamaid suve nautimise viise.

Eeva ja Villu Talsi kutsuvad 20. - 29. aprillil toimuvale Jazzkaarele noori muusikasõpru perekontsertidele Tallinnasse, Viljandisse ja Tartusse. Igas vanuses kuulajatele mõeldud perekontserdil jutustavad Eeva ja Villu Talsi lõbusaid lugusid oma seiklusrikkast teekonnast muusikuks saamisel, laulavad ja mängivad sinna juurde pärimuslikke laule ja pillilugusid, tutvustavad põnevaid pille ja panevad kuulajad kaasa laulma nii vanu regilaule ning loomulikult ka armastatud Curly Stringsi hitte. Vaata rohkem www.jazzkaar.ee