FOTOD | Annika ja Carol Liis Metsla: ema ja tütar, kelle tööks on täita Eestimaa kodude seinad ja fotoalbumid kustumatute mälestustega

Eesti ühe legendaarsema pulma- ja perefotograafi Annika Metsla nime teavad kõik, kes vähegi selle alaga kursis on, aga ema kandadele on astunud ka tema tütar Carol Liis, kes suure osa oma lapsepõlvest ema käe all praktiseeris ja seetõttu kord ka kuldsed sõnad lausus, et tema küll kunagi sellist tööd teha ei soovi. Emadepäeva tähistamiseks istusime kolmekesi Ristikheina kohvikusse maha ja rääkisime sellest, millised on ema ja tütre omavahelised suhted ja kas nad omavahel ka konkurentsi tajuvad.

Annika, sind nimetatakse Eesti üheks tippfotograafiks. Mis tunne on olla naisena tipus?

Annika: Ma tegelikult ei tea, et ma olen tippfotograaf. Ma ei mõtle sellele…

Carol Liis: Ma arvan, et kui sa mõtleks, siis oleks hea tunne.

Annika: Eks see tunne on ju tore, kui teistele mu töö meeldib. 

Kui ma alustasin, olid sel alal hästi palju mehi ja kui mina konkreetselt pulmafotograafiasse sukeldusin, oli aeg selline, et veebilehti veel ei olnud ja kõigil olid agentuurides näidisalbumid piltidega, millel oli küljepeal kirjas fotograafi nimi ja mul oli seal “A. Metsla”. Seega, kui ma esimesed korrad klientidega kohtuma läksin, olid paarid üllatunud, et ma olen naine. Keegi veel ütles ka: “Ei, meie valisime selle härra Metsla.”