Psühholoogid kinnitavad, et tavaliselt hõljume pilvedes siis, kui pole rahul oma eluga või tunnetame pidevat stressi. Sellistel puhkudel on unustamine ja hajameelsus otsekui päästev oaas, kus meid ei ähvarda „karm välismaailm“.

Oletame, et sa ei leia kuidagi tööd, mida võiks omaks nimetada, sellist, mida kogu hingest teha tahaksid. Võimalik, et tegelikult tead suurepäraselt, mida hing ihkab. Sellele teadmisele pole aga paraku võimalik rakendust leida. Otsi ja usu endasse.

Ega asjata öelda, et kunstnik pole see, kes joonistab, vaid see, kes ei saa ilma joonistamiseta olla. Kui sa millegagi pidevalt tegeled või mõtled, et tore oleks seda teha, siis oma „elutööd“ tulekski sellest suunast otsida.

Kas segavad mingid takistused, mida sinu arvates ei ole keegi võimeline muutma? Või on süda rahutu? Mida siis ette võtta, et kivi südamelt langeks?

Loomulikult on lihtne saada asjaolude orjaks, käia langetatud päi ning kurta oma rasket saatust. Nii võib kogu elu mööda saata. Sellest kõigest on vaid üks väljapääs: tegutse!

Hoopis teine lugu on sündmustega, mida me pole võimelised ise muutma. Lähedase inimese kaotus, armsama reeturlikkus, talumatult rasked tingimused edasielamiseks. Pea meeles tarka ütlust: „Kõik läheb mööda, ka see.“ See tähendab, et vahel võib nukrutseda, vahel on seda lausa vaja. Peamine, et kõik päevad ei muutuks üheks suureks kurbuseks. Kellel sellest parem hakkab?

„Tööhobused“ ei näe suurt pilti

Oled asendamatu töötaja, kes on oma õlgadele võtnud kogu firma töö. Või siis eeskujulik koduperenaine, kellel pole kodus tolmukübetki ning kõik asjad on korralikult riiulites. Või lihtsalt töökas naine, kes jookseb mööda lõputut ringi — kodu-perekond-töö. Aga kuidas siis teisiti, ükski töö ei saa ju valmis iseenesest! Ei saa ju käed rüpes istuda.

Samas võib väita, et mida rohkem jõudu kulutab inimene ettevõetud tööle, seda rohkem ülesandeid talle juurde sigineb. Ja vastupidi, dekoratsioonide vahetamine võimaldab lausa mägesid paigalt nihutada ning jääda seejuures reipaks nii kehalt kui ka vaimult.

„Tööhobused“ on aga hajameelsed, unustajad ja aeglased. Pealegi lasevad nad käest võimaluse vaadelda probleemi distantsilt, näha toimuva tervikpilti.

Kas siis ongi suurt mõtet end nii väga tagant sundida? Probleemi saab tegelikult väga lihtsalt lahendada. Esiteks tuleb oma päeva hoolikalt planeerida, pannes paika mitte ainult tööks, vaid ka puhkuseks vajaminevad tunnid, jättes kõik töised mured büroo ukse taha. Teiseks õpi keskenduma esialgu ühele, seejärel teisele ettevõtmisele. Lahenda oma ülesanded järjekorras.

Kolmandaks — ela oma kehtestatud plaani järgi.

Pärilikkus ja eluviisid

Hajameelsus võib olla aga ka pärilik. Kui su esivanemad elasid 100-aastaseks ning lahkusid siit ilmast suurepärase mäluga, ootab sind seesama hiilgav saatus. Kuid vanemaid teatavasti ei saa valida.

Mis puudutab eluviise, siis siin on kõik eranditult meie endi kätes. Seda enam, et erilisi pingutusi polegi tarvis teha.

Uni on tähtsaim hea enesetunde eeldus. Unehäirete puhul on hajameelsus, nii nagu ka paljud teised „üllatused“, tagatud. Oleme kõik olnud olukorras, kus mitte kuidagi ei ole võimalik haigutust tagasi hoida ning on tunne, et mõtted otsekui hõljuksid. Magamata inimese arusaamine asjadest on aeglustunud. Tal ei jätku jõudu mitte üksnes info meeldejätmiseks, vaid ka selle üleskirjutamiseks. Seetõttu, vaatamata oma hõivatusele, püüa leida aega ning maga end korralikult välja.

Liha ja puuviljad aitavad keskenduda

Ka söömisel tuleb jälgida mõningaid reegleid. Keskendumist soodustavad toiduained sisaldavad selliseid mineraalaineid nagu raud, tsink ja boor. Selleks et neid hankida, tuleb kindlasti süüa liha (raud, tsink) ja puuvilju (boor). Kui oled dieedil, siis ära unusta vitamiine.

Unustamist tekitavad ka alkohol ning rida ravimeid, nende hulgas mõningad kõhnumistabletid, vererõhualandajaid ning allergiapreparaadid.

Loomulikult ei tohi ära unustada füüsilist koormust ning sportimist. Ameerika teadlased viisid läbi uuringud, mille käigus üks grupp vabatahtlikke tegeles spordiga kolm korda nädalas üks tund päevas. Teisel rühmal polnud aga mingit füüsilist koormust. Nagu võiski arvata, said esimese grupi katsealused kiiremini hakkama mäluülesannetega, nende taiplikkus oli kiirem ja parem kui teise rühma omadel. Seletus on siin päris lihtne: kui inimene teeb sporti, siis suureneb vere juurdevool ajju ning selle tulemusel tõuseb mälu aktiivsus.

Vali spordiala, mis sulle meeldib. Jälgi, et sellele kuluksid alati teatavad kindlad tunnid, seejuures on soovitav, et see kõik toimuks kas kodu või töö lähedal — siis ei jää võimalust viilimiseks.

Aga pane kõik kirja

Kas sa unustad? Kirjuta siis üles.
Proovisin, kuid unustasin, kuhu kirjutasin.

Aju, täielikult vabastatud vajadusest meeles pidada, hakkab laisklema. Isegi kui kõige tähelepanelikum inimene, kellel on suur hulk kohustusi, otsustab hakata üles kirjutama kõiki oma töid ja tegemisi, ootab teda õige pea ees ebameeldiv üllatus: temast saab oma üleskirjutuste ori. Pole vastavat märget ja lugu on unustatud. Millise järelduse saab siis sellest teha?

Märkmeid teha võib ja lausa peab, kuid üksnes selle kohta, mis tõepoolest võib kergesti ununeda: nõupidamise teema, ema täditütre sünnipäev jms. Kui unustad kõige lihtsamaid asju, kirjuta ka need üles. On aga üpris mõttetu seada oma mälu töövõime täieliku kahtluse alla.

Ka üles kirjutada võib mitut moodi. Analüüsi hoolikalt, kuidas oleks eelseisvaid sündmusi mugavam üles märkida. Kas meeldetuletus telefonis, elektronpostis või märkmikus? Päevade, tundide, nädalate või kuude viisi? Püüa valida parim lahendus, sest see tasub kuhjaga ära.

Niisiis, tegid märkme mingi ülesande kohta — mis edasi? Märkmeid tuleb alatasa suure tähelepanuga üle lugeda, kanda sisse muutused, lühendada või, vastupidi, lisada tähtsaid üksikasju. Et ei tekiks hetk, kui oma märkmeid lugedes küsid endalt hämmingus: mida ma küll sellega mõtlesin?

Mõnel ei jätku elu pisiasjadeks aega

Tuleb tunnistada, et mõned inimesed on juba loomu poolest hajameelsed. Väga sageli kohtame selliseid just loomeinimeste seas. Nende puhul on aga see omadus vabandatav. Raske on leida unustajaid raamatupidajate või finantstöötajate seas. Kui järele mõelda, siis kõik on üpris loogiline. Loomeinimeste aju on lihtsalt ametis teiste asjadega.

Kuni meie end tööle sättides keerutame peas tavapärast skeemi „võtmed-rahakott-mobiil-vihmavari“ või „fitness-šoppamine-linnutoit“, loovad nemad oma kujutlusvõimega sajandi maali või leiutavad tulevikuautot. Elu pisiasjadeks ei jätku neil lihtsalt aega.

Teisalt, kui suudaksime meelde jätta kõik meiega toimuvad sündmused ning teeksime lisaks veel plaanegi, siis läheksime vist küll peast segi.

Võimatu on võimalik

Mõistusega inimese jaoks pole midagi võimatut. Et suuta paremini keskenduda, läheb tarvis vaid tõelist tahet. Hajameelsus on kahjuks käestlaskmise tunnus ning seega polegi mõtet enda jaoks õigustusi otsida. Tahad suurepärast mälu? Arenda seda! Otsi vastavat kirjandust, käi treeningutel ning järgi tervislikke eluviise. Ja kõik õnnestub!