Hanna uurib: kas kohtinguportaalist on võimalik meest leida?
Minu peamine hirm kogu selle eksperimendiga seoses seisnes selles, et kui ma siis äkki leiangi sealt kellegi, siis kuidas ma ütlen oma sõpradele ja vanematele, et saime nt härra X-iga tuttavaks Suhted24 lehel?! Ei kõla just kõige khuulimalt, kas pole? Teised räägivad oma romantilisi tutvumislugusid, kuidas apelsinid kukkusid Balti jaama turul maha ja kuidas kaunis hipster aitas neid üles korjata ja siis suur armuleek koheselt lahvatas või et ühel sõbra tuttava peol piidlesivad üksteist terve õhtu, kuni see päädis arthouse filmidest rääkimise ja järgmisel hommikul romantilise käehoidmisega agulikohvikus…jne jne ehk nii nagu inimesed ikka tuttavaks saavad.
Aga võtsin ennast siiski kokku ja suutsin kuidagi sellest valehäbist ennast distantseerida.
Esmalt torkas portaalis Suhted 24 silma äärmiselt üksikasjalik küsimustik nii sinu enda kui sinu potentsiaalse deidikaaslase kohta. Enda kohta andmeid üles laadides püüdsin olla nii aus kui võimalik, kuna enda liigne üles haipimine võib ju lõppude lõpuks valusalt kätte maksta. Oma “ideaalmehe” profiili konstrueerimisel jäin samuti reaalsuse piiridesse. Ainuke tingimus, mis otsitavale mehele panin, oli, et tal ei oleks veel lapsi. See, nagu hiljem selgus, tekitas nii mõneski mehes raevu.
Suhted 24 portaalis on sada võimalust, kuidas endast teistele märku anda. Näiteks saab saata virtuaalseid lilli/südameid või “põkkida”, lisada kedagi oma lemmikute hulka jne, seega reaalseid kirju ma alguses ei saanudki ja ausalt öeldes lille või südamekujulise emotikoni saatmise peale ei oska ma kuidagi reageerida. Leian, et oleme ju ikkagi täiskasvanud ja võiks sel viisil ka suhelda.
Lõpuks saabus siiski ka reaalseid e-kirju, millest minu jaoks ehk kõige rohkem küsimusi tekitas keegi pseudonüümiga Kevin, kes tutvustas ennast kui sportlikku, atraktiivset ja pange tähele — kõrget palka teenivat meest! Härral profiilipilti ei olnud ja kuna päris põrsast kotis osta ka ei tahaks, siis küsisin pärast põgusat vestlust näha tema fotot. Ja ütleme nii, et nimetatud atraktiivsus jäi sellel pildil pigem mõistatuseks, kuid avatud ja ka sisemist ilu tähtsaks pidava naisena otsustasin temaga siiski kohtuda. (Kuigi ta reklaamis ennast kui rikast meest, mis tundus rumal.) Sinnamaani me siiski ei jõudnudki, kuna härra Kevin jätkas mulle seksistlike “komplimentide” tegemist, mis läksid umbes sellisesse auku nagu a la “Kas sa ikka retuuse kannad? Mulle meeldib, kui naise kannikad ilusti välja paistavad …On sul ikka suured rinnad ja mis trikid sulle voodis meeldivad? Jne. Ühesõnaga selle sõnameistriga meil ikkagi kohtamisest asja ei saanud.
Üks teine meeldejääv härra, kes mulle kirja saatis, tundus isegi OK, kuid ütleme nii, et ei olnud — nagu inglased ütlevad — päris “minu teetass!” Tema profiilipilt oli koos oma lapsega, pealegi veel väga intiimses kodumiljöös (ma ei oska midagi neist meestest arvata, kes ennast identifitseerivad oma laste kaudu ja seda veel tutvusportaalis!). Ning tema juures oli nii mõndagi muud, mis ei sümpatiseerinud ning seega saatsin talle viisaka eitava vastuse. Aga oh õudu! Üsna pea potsatas mu postkasti juba selle sama härra vastus, mis oli täis solvanguid ja viha. Ta käratas, et tegelikult ma kindlasti polegi nii ilus kui pildil ja fakt, et mul on profiilis tingimus, et eelistan lastetuid mehi, on minust väga nõme ja ta loodab, et jään elu lõpuni üksikuks ja lastetuks. Vot nii.
Pärast seda hakkas mu isu portaalis olemisest otsa saama, kuid ühe korra õnnestus mul käia ikkagi ka päris deidil. Kahjuks peale vahvate 90ndate Backstreet Boys'i stiilis laiade pükste, pearätiku ja pidevalt kätt püksi toppiva keskealise mehepoja nägemise mul oma kogemuste salve sealt muud saada ei õnnestunud.
Sellegipoolest jään kogu seda kogemust meenutama pigem huumori kui halvakspanuga ja arvan siiralt, et nii mõnigi võib sealt endale leida elu armastuse või lihtsalt hea sõbra. Tänapäeva maailmas, kus n-ö traditsioonilisel viisil inimestega tutvusi sobitada on aina keerulisem, on selline viis tutvuda igati omal kohal, kuid tuleb vist olla kannatlik, mis minul ei õnnestunud.
