Jan-Erik on positiivne ja optimistlik inimene. Ta armastab üle kõige oma tööd ja elukaaslast Janikat (21).Vaatamata noorele eale on Jani osalusel eetrisse jõudnud saadete nimekiri küllaltki pikk: "Kahvel", "7 vaprat", "Bingo loto", "Eesti top 40", "Filter", "+-mängud..." "Mulle meeldib teha mängu- ja muusikasaateid. Paraku on juba nii, et kõige olulisem on raha ja teles tuleb teha seda, mis toob raha nii kanalile kui ka endale. Mänge ja muusikat vaatavad inimesed alati."


Kuulsa isa poeg

Tuntud inimeste lapsed jagunevad kahte leeri. Ühed valivad vanematega sarnase elukutse, teised püüavad avalikkuse tähelepanu vältida. Jani ema Margot Nõgisto töötab Nukuteatris. Isa Jaanus Nõgisto, legendaarse Ruja kitarrist, on üks hinnatuimaid telerezhissööre. "Olin viiene, kui vanemad lahutasid. Teles ma isaga kaasas ei käinud, aga Ruja proovides meeldis mulle küll."

Jan on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis kolm aastat klaverit ja üheksa aastat löökpille. Sel sügisel astus ta Tallinna Pedagoogikaülikooli, omandamaks telerezhii riukaid.
Loomulikult tuleb kolleegist isaga ette ka teineteise arvustamist ja vaidlusi. "Ega paps eriti ei vaidle, tal on oma kindel arvamus, ja seda ei kõiguta. Tema ütleb, et on nii ja kõik." Jani ja Jaanuse käekirjad on üsna erinevad. "Isale meeldib teha kunsti, mulle meelelahutust. Ma ei konkureeri papsiga ja ma ei ole kunagi mõelnud, et peaks talle kuidagi ära tegema, niikuinii saavad pojad ju kunagi suuremate asjadega hakkama. Jaanus on legend, tema läheb ajalukku kas siis Ruja või telega, aga minu jaoks loomulikult papsina!"

Oma parimaks õpetajaks peab Jan rezhissöör Masat. "Masa on mulle õpetanud, et kunagi ei tasu saate ajal närvi minna, see ei aita, rikub ainult tuju. Lahenda probleem rahulikult ja kõigil on parem."

Oma elu

Jan oli 15aastane, kui ta teenis oma esimese telepalga."Sellest ajast elan oma raha eest. See ongi normaalne. Ma ei ole pärit rikkast perest, eks siis tekibki soov elada paremini, teenida rohkem. Poolteist aastat olen elanud eraldi, koos Janikaga. Üürisime korteri, saame hakkama. Janika töötab ka teles, teeb "Kahvlit" ja tahab hirmsasti saatejuhiks saada. See on meie suur erinevus, mina ei tahaks kunagi kaamera ette minna!"

Janika iseloomustab Jani kui töönarkomaani. Tema on ka Jani suurim kriitik. "Ma lähen haruharva närvi, aga kui koju tulles tead, et saates läks midagi viltu ja Janika hakkab ka kohe sellest rääkima, siis olen küll klaase loopinud."
Samas tunnistab noormees, et ta ei saaks Janikata kuidagi hakkama. "Olen nii hajameelne. Ta on sellega harjunud, et paneb kõik vajalikud asjad mulle esikusse valmis ja tuletab pidevalt meelde, kuhu ja mis kell ma pean minema. Janika on nagu hea sekretär või… nagu minu märkmik, sest selle kaotasin ma ka ära!"

Jan ei puhka kunagi ega karda ideepuudust. "Ma ei saa aru, kui esineb mõõnaperioode või peaks taastuma, aja maha võtma. Milleks? Ma ei ütle kunagi ühestki pakkumisest ära, sest kui korra keeldud, jäävad ka kolm järgmist tööd olemata. Eesti on nii väike, jutt läheb lahti ja rohkem ei pakutagi." Jan unistab heade muusikavideote loomisest. Paraku liigub tema sõnul Eesti muusikaäris selleks liialt vähe raha.

Hindab korrektsust

Jan peab oluliseks inimese välimust. Ta kulutab hulga raha riiete ja lõhnade peale. "Ma ei saa ju minna tööle kortsus või kehvade riietega. Austan inimesi, kellega kokku puutun, nii palju, et mulle on oluline, et näen korrektne ja meeldiv välja. Ma ei mõista rasvaste juuste ja veninud kampsunitega vendi, kes räägivad, kui tegijad nad on, olles ise sellised rääbakad, et ei kutsu kuidagi suhtlema. Niisugused arvustavadki teisi."
Samas ei pahanda ta oma saateid arvustavate kriitikutega. "See ongi ju nende töö. Ma saan hästi aru, et kõigile ei saa kunagi meeldida. Ei peagi meeldima. Kui kõigile meeldid, oled igav."

Jani häirivad hoopis inimesed, kes hooplevad ükskõiksusega. "Ei mõista, kui räägid mõnele, et näe, Kursk uppus, ja tema küsib, mis see on. Kui inimene ei loe lehti ega viitsi põhimõtteliselt eluga kursis olla, siis pole temaga midagi peale hakata."

Noori ei lasta ligi

Noorele rezhissöörile teeb muret noorte eiramine telemaailmas. "Kõik uus tehakse maatasa. Tihti juhtub, et kui avaldad oma arvamust, ütleb mõni "vana tegija", et sina oled nii noor, mis sul siin öelda on. Aga kui nemad lähevad ära, peab ju keegi asja edasi tegema." Vanadest tegijatest hindab Jan Urmas Otti. Ott on tema sõnul ainus õige telestaar.

Jan vannub oma erialale igavest truudust. "Rikkaks kavatsen saada just selle tööga. Peab ju oma korteri ostma ja autot tahaks, sportautot. Ja kui kõik see ükskord olemas, siis 30aastasena saan isaks." Abielu kohta on Janil kindel arvamus. "Mina ei abiellu, see on ainult paber, mis ei anna mulle midagi. Kui inimesed on elanud väga kaua koos ja neil ei ole enam mitte millestki rääkida, siis on lahe: abiellud ja järgmised kümme aastat ongi täidetud jutuga teemal "mäletad, mis see või teine meie pulmas tegi?"."