Kas blondiinid saavad parema palga ja rikkama mehe?
Njah, tõepoolest, kas saavad? Või on see vaid teatud seltskondade arvamus. Noh, teate küll — üks seltskond on need, kes ise (millegipärast) blondid ei ole ja teine see, kellede kohta ei saa kuidagi öelda "rikas mees".
Minul isiklikult on vedanud!
Just äsja kuulsin Pärnu rannas kahte värvipurgitooni linalakka kõnelemas. Sõnavara ei olnud küll päris see, aga enamvähem läks dialoog niimoodi: “Musi ostis mulle tutika auto. Tumesinise. Sest see läheb väga hästi mu nabarõnga kivikesega kokku. No onju nummi!” kilkab beib ja punnitab naba sõbranna poole. Seejärel kaevab käekotist kiiskavalt roosa (oligi!) telefoni ja näitab sõbrannale. Ilmselt eksponeerib oma “tumesinist”.
Kõike saadab lõppematu jutuvada Musikesest ja pidudest, kus just käidud ja kainet või vähem kainet autojuhti mängitud. Sügisest lubab beib aga tööle minna. Kuhugi Musikese sõbra firmasse, personalijuhi koht olevat vaba. Ah et kas ta tööd oskab ka?
“Oh, see pole midagi keerulist: neil on kõik arvutis. A Musike ütles, et mul saab olema palju vaba aega.”
Tore on, mõtlen mina ja jalutan jäätisega veeäärsele päevituskohale tagasi.
Samal õhtul saan sõnumi õelt, kes Itaalias tööreisil viibib. Ütleb, et on võrratu reis ja et ta pole vist iial varem nii paljude meeste pilke, naeratusi ja komplimentie kogenud kui viimase nädala jooksul. JAH, mu õde on blond. Peaaegu loomulik. JAH, tal on tulus amet ning ta teeb oma tööd hästi. Ning EI, tal ei ole rikast meest. Ta on vallaline.
Enne veel kui päev päris öösse jõuab, istume täiskasvanud tütrega rõdul ja naudime kuumalaine hetkelist lõppu. Esitan tütrele selle sama, pealkirjaks saanud küsimuse.
“Jah, me oleme sellest sõbrannadega rääkinud,” vastab piiga oma päikeses veelgi heledamaks põlenud blonde kiharaid patsiks punudes. “Vahel on küll tunne, et kui tüdrukutega välja läheme, siis blondid saavad rohkem tantsida või tasuta kokteile. Kuid tead, tegelikult tähendab see blondi-sõna vaid suhtumist ja käitumist. Blond ei ole juuksevärv. Meie meelest on see elustiil!”
“Aga kuidas te mehi tantsupartneriks valite ja kellelt jooke vastu võtate,” ei saa ma küsimata jätta.
Tütar räägibki… kuid peagi koorub tõde — suhelda tahab ta vaid nende meestega, kel on nö aus silmavaade, soe süda ja puhtad küünealused. Sellisega võiks ta ehk suhtegi luua…
Kuulan ta mõtisklust ja mõistan, et hingelt on see piiga kõike muud kui klišee-blond. Samas on tal kõik võimalused olla kord rikka mehe naine, kel korraliku palgaga töö.
Ometigi jääb mind närima pisuke kahtlus: mis siis, kui mõned blondid on selle blondi-klišee lihtsalt oma kasuks tööle pannud? Eriti juhul, kui teame, et paljud naised lasevad end just rikka mehe ihas blondiks tuunida.
Jah, väga paljud blondid on purgist pigistatud. Kuid mõned meist/neist on lihtsalt kavalamad. Sest rikka mehe armastus (näiteid on ka siin muide seinast seina) on pingutamist väärt ja kui tööturul on võimalik välimusega lüüa, löögem siis.
Kas sina ei toimiks nii?
P.S. Ah et kuidas mul vedanud on: olen nüüd jälle oma loomulikku tooni ehk blond. Paraku tähendab see minu puhul ennekõike uusi dokumendipilte. Kõik muu eelpoolmainitu tuli mu ellu veel tumeda juuksevärvi ajal.
