Tuttav, üldsusele tuntud ärimees, rääkis mulle toona õlgu kehitades sellest, kuidas ta ei mõista oma armukese viimast vihahoogu. Naine süüdistavat teda oma elu parimate aastate raiskamises.

Härra oli selle naisega käinud (loe: maganud) ligi kuus aastat. Temaga kohtudes oli piiga kakskümmend neli ning paar kuud enne kolmekümneseks saamist viis naine esimest korda nende suhtes oldud aastate jooksul jutu abielule. Küpsesse ikka sõudev naine nõudis lõpuks ometi sõrmust ning seda, et mees oma seadusliku abikaasa maha jätaks.

Jõukas mees annab armukesele võimaluse paremini elada

Tuttav ärimees aga kehitas noore naise jutu peale arusaamatult õlgu ning teatas mulle (kes ma olin toona vaid 22), et kuidas saab üks armuke meest süüdistada parimate aastate raiskamises — just viimast oli see noor naine talle ette heitnud, kui kuulis mehelt, et tollel ei ole vähimatki plaani temaga abielluda. See, mis selle ärimehe suust seda pihtides välja tuli, on mul meeles kuni elu lõpuni.

“Enne minuga kohtumist oli ta vaene agulitüdruk. Tal ei olnud raha, kalleid riideid, autot — mitte midagi. Ma ostsin talle isegi Annelinna korteri…” pritsisid tuntud ärimehe silmad tuld. “Jõukas mees annab armukesele võimaluse paremini elada. Need kuus aastat on ta kindlasti olnud õnnelikum kui olles mõne vaese mehe p…e taga seaduslik abikaasa.”

Vot selline on meie eliidi sõnavara ja mõttelaad. Ajakirjanduses särab see mees pea iga päev uhkete tsitaatide ja keeruliste majanduslike terminitega. Väljaspool meediat tuleb aga välja ta tõeline pale.

Kõige uskumatum on aga minu jaoks see, et too ärimees uskus ka ise oma juttu sada protsenti. Tema meelest on rikka mehe tiiva alla sattunud armuke võitnud loteriipileti, mille eest ta peaks end magatavale mehele olema tänulik kuni elu lõpuni. Selle ärimehe meelest maksis uus auto ja riided rohkem kui ükski selle naise noorusaasta. Eesti ärimees peab armukest õilsal eesmärgil, nimetades seda heateoks.

Kas süüdi on noor armuke või vana hobune, kes ka kaeru tahab?

Jah, ma tean, et naised kes ronivad rikka vana mehega voodisse ja lasevad tal oma elu kinni maksta, pole kellegile eeskujuks. Ometi ärge unustage, et nii nagu see ärimees ütles, on armukeseks hakanu tavaliselt noor tütarlaps, kes vireleb oma igapäevases vaesuses. Tegelikult ma ei mõista siinkohal niivõrd hukka noort naist, kes on andnud vanakuradile sõrme, vaid pigem vanemat meest, kel peaks jaguma näpuotsa täis rohkem mõistust kui äsja keskkooli lõpetanud neiul.

Vastikustunne tuleb peale kui ma mõtlen mehele, kes arvab, et tal on õigust sülitada näkku naisele, keda ta on kõik need aastad naudinguks ära kasutanud. Noor naine on jäänud ilma suhtest, kus ta on olnud mehele ainus. Kui vähe on meie ühiskonnas mehi, kes on meie lastele ning järelkasvavale põlvkonnale eeskujuks õnneliku ning kestva abielu või kasvõi kooseluga.

Meedias figureerivad meie riigi uhkemad armukesed, kellest on saanud avaliku elu tegelased. Ajakirjandus peaks siiski näitama ka armukeseks olemise mitte nii ilusat külge ning avaldama lugusid naistest, kellel on rääkida kogemus, mis teisi omasuguseid hoiataks. Õnnelikke armukesi on maailmas vähe. Ja uskuge mind, parem on olla vaese mehe seaduslik naine kui rikka mehe salasuhe!