25aastane daam rääkis õnnelikust armukesepõlvest ning sellest, kuidas mehe ametlik naine ja kaks teismelist poega pole tema kaunis suhtes mingiks takistuseks. Tema sõnul on armuke suhtes number üks. Armuke on alati hoolitsetud ja teda armastatakse sellepärast rohkem kui ametlikku naist.

Seda teksti lugedes tulid mul esimese hooga ihule külmavärinad. Me kõik teame, et armukesed on eksisteerinud sajandeid, ometi on see alati olnud teema, millest räägitakse saladuskatte all.
Seda, et meie ühiskonnas julgeb naine oma armukese staatusest kui õnnetundest avalikult rääkida, ei juhtu just igal pool. Nojah, oma õiget nime ta loo juurde siiski ei kirjutanud. Huvitav, miks, kui ta oma saatuse üle nii uhke on?

Kurb on pigem see, et teismelistel tüdrukutel võib selle noore naise juttu lugedes tekkida mulje, et armuke olla on cool ja seksi eest raha vastu võtta on ka lahe.

Ma ise olen ka elus palju vigu teinud, mida ma adun alles nüüd kolmekümnenda eluaasta eel. Tore on see, et meil on alati võimalik ennast ja oma arusaamu muuta.

Armukeseks staatust ülistav naine ei jää kahjuks alati 25seks. Armukese ilusat elu aga muudab just vanus.

Kümne aasta pärast on ta 35aastane abielumehe silmarõõm ning samal ajal, kui ta sõbrannad kasvatavad lapsi, ootab tema, jalg üle põlve, paar korda nädalas külla meest. Kõige kurvemad on jõulupühad, kui armuke on jäetud üksi, samal ajal kui mees laste ja naisega kodus rahulikke pühi peab.
Lisame veel kümme aastat ja meil on 45-aastane (endine) armuke, kes on maganud maha šansi lapsi saada või abielluda. Selleks ajaks on mehed kahjuks juba uute 25ste jälil.

Ja kui see naine juhtubki vahepeal abielluma, siis mõistab ta ilmselt kõige paremini oma sõnu alles siis, kui tal endal on ühel päeval lapsed ning ta mees käib küla peal kõikide teada nooremat vaatamas. (Just nii väitis see noor daam, et tema olemasolust on teadlikud mehe sõbrad ja tuttavad.)

Minu ema ütles mulle kunagi targad sõnad. Kui inimene on noor, siis on ta harva üksi. Abielu on mõeldud vanaduseks — kui me ei ole enam nii ilusad, kuid meie kõrval on inimene ja sõber kes meid armastab.

Armukesi on võimatu ühiskonnast välja süüa. Las nad olla nii, nagu nad on alati olnud. Ometi on ebameeldiv lugeda avalikku kirja naiselt, kes seda ametit ülistab ning justkui teistelegi soovitab. Miks siis mitte kirjutada ka sellest, kui tore on olla prostituut ning sellega kitsal ajal raha teenida.

Korralikud inimesed kasvavad üles haritud ja kultuurses ühiskonnas. Kuigi Suurbritannia kubiseb ärimeeste silmarõõmudest, kirjutab ajakirjandus sellest halvustavalt ning ükski naine ei too eha võta seda eeskujuks.

Kunagi üks tuttav ärimees rääkis, et tema armuke olla talle märkinud midagi väga tarka. Et abielu kõlab külmalt ja kaugelt, aga armuke tuleb sõnast armastus. Tema meelest on armuke ilus ja noor, abielunaine aga igav ja vana.

Läänes elades on abielunaine püha ning armuke sõimusõna. Ma loodan, et see armukeste ülistamine ja pidev pinna peale toomine kaob ometi ükskord ka meie ühiskonnast. Sellel on uue raha- nouveau riche- maik.