Nojah, eks me kõik teame et päike on defitsiitne ja seda ei näe maakera põhjapoolusel just tihti. Ilmselt seetõttu lendavadki esimese sooja ilmaga inimeste seljast kampsunid ja pikad püksid, mis asenduvad kõige lühema ja õhemaga. Mina ise olen suhteliselt hellitatud, kuna veedan talved Argentinas ja Euroopa soojus mind seetõttu niiväga ei erguta. Aga suvisel ajal on võimatu märkamata jätta eestlase või briti armastust sooja ilma vastu. Kunagi ju ei tea, millal mõnda suvekleiti uuesti kanda või päikest võtta saab!

Päike, rand ja vesi — see kõik ergutab külmas tundetuks muutunud eurooplase keha ja hinge. Kuna seljas on vähem riideid, on inimese hing avatum ja tihti kaovad piirid. Suvi kutsub esile kirge ja armastust, millest kõik osa tahavad saada!

Aga kas suvisel üheöösuhtel või afääril on pikas perspektiivis mõtet ja lõppude lõpuks leiame end ikkagi talvel käsi põsakil kamina ees mõtlemas tegudele, mida poleks võibolla tohtinud juhtuda.

Kas üürike suvi on väärt suhte purunemist või hilisemat süütunnet või kuulumist murtud südamete klubisse… Minu meelest tuleb suve osata nautida nagu alkoholigi — tagasihoidlikult ja targalt!

Üks on kindel, et suvi ei vääri abielude ja kooselude lõhkuminekut ühe metsiku seksi ja hetke emotsiooni nimel. Suve peab oskama nautida targalt!