Aga: kas olid? Väliselt pidi ju kõik korras olema — sest mida muidu inimesed mõtleksid? — aga luukeresid oli perekondades palju. Isegi naiste salajoomist esines, kuigi üsna harva. Nüüd olen ma oma rumala purjuspäi rooli istumisega tahtmatult kiskunud selle probleemi avalikkuse ette: ilmneb, et väga paljud naised joovad üksinda kodus.

Inimesed mõistavad, mis on depressioon
Ma pole iial saanud nii palju e-maile ja FB-sõnumeid kui pärast seda, kui siin Delfis oma pihtimusloo avaldasin. Ükski minu hea tegu pole iial saanud nii palju tähelepanu! Kuna tean, et olen hakkama saanud ütlemata nõmeda teoga, on imekspandav, et kirjad mulle (kommentaare ma ei lugenud) olid nii positiivsed. Ei, keegi ei kiida, et oi kui tubli naine, tee veel — pigem on neid, kes mõistavad, mida tähendab depressioon ja/või igaõhtune napsutamine selleks, et tuju pahaks ei läheks. Üldises mõttes on enese alkoholiga tapmine muidugi vale ja alatu oma perekonna suhtes, ent algab see ju sellest, et tahetakse olla oma perekonnaga koos, ilma et kogu aeg ebameeldivat näeks — midagi, mis ideaalist kaugel, leiab ju ikka.

Mulle kirjutas päris mitu naist, kes kasvatavad lapsi ja samal ajal napsutavad. Tavaliselt õhtuti. Üks naine alustab napsutamist siis, kui töölt tuleb. Võtab klaasi veini kõrvale ja hakkab perele õhtusööki valmistama. „Ma ei mäletagi, millal ma viimati täiesti kainena süüa tegin,” kirjutas ta mulle. Magamamineku ajaks on kulunud klaase vähemalt neli.

Tihti kasvab õhtusest napsutamisest päevane: „Varem ma ei joonud eriti, aga pärast oma viimast suhet, kus igal õhtul jõime koos klaasi või paar veini, olen hakanud iga päev jooma. Teinekord teen klaasikese juba lõuna ajal,” kirjutas üks kodus töötav naine.

Kõige tüüpilisem on hilisõhtune „chill”, kus mees istub õllega ühes toas teleka ees, naine veinipudeliga teises toas arvuti taga. Kogused suurenevad koos rahulolematusega paarilise suhtes, tulevad depressioon, ärevushäired ja lahutus.


Hirmuäratavalt paljud kirjutanuist tunnistasid, et on istunud napsuse peaga ka rooli — eelkõige sellepärast, et ei saa ju keelduda, kui palutakse sõita, sest muidu saadaks nende salajoomisest teada.

Joojate seas on nii pereemad, üksikemad ja „üksikemad“ — need, kel mees välismaal tööl ja kes olude sunnil peavad igapäevaselt nii ema kui isa eest olema. Erinevalt päris-üksikemadest ei käi „üksikemad” ka kohtamas, nii et napsulembuses saab süüdistada ka seksipuudust. Mis muidugi ei pruugi olla võõras ka paarisuhtes naistele…

Mis siis ometi jooma ajab?

Väga paljude tüdrukute unistus on ju saada endale ilus kodu, töökas mees ja palju lapsi. Ja kui need on käes, siis äkki kasvab kõik üle pea… Ameerikas, kus juba viiekümnendatel oli rahustitablett „emme väike abimees”, on koduperenaiste meeleheidet juba ammu tähele pandud ja sellest ka ekraaniteoseid loodud.

„Meeleheitel koduperenaiste” looja Marc Cherry on rääkinud, et idee taoline seriaal teha tuli tal siis, kui ta vaatas koos oma emaga uudist naisest, kes oli tapnud oma neli last, kuna elu lihtsalt käis üle pea ja jõu. Marc Cherry imestuseks mõistis tema ema seda meeleheidet.

Filmis „Võrgutamisreeglid” („Rules of Attraction”) on iseloomulik Mrs Dentoni ja Mrs Jaredi (kaunid keskealised kõrgklassi daamid) vestlus restoranis kokteiliklaasi kõrvale retseptiravimeid näksides: „Mis tabletid need on?“ — „Kas on vahet?“ — „Ei.”

Või siis näide filmist „Tunnid” („The Hours”), kus koduperenaine Laura Brown läheb lihtsalt kodust minema.

Selliste näidetega võib jätkata. Aga kust siis tuleb see meeleheide, mida tuimestama peab? Filmis „Matrix” tõstatati küsimus, et kui nn tegelik elu on illusioon, siis miks ta ei võiks kuidagi rõõmsam ja ilusam olla. Vastus oli lihtne: algul loodigi hea elu, aga siis hakkas inimestel igav.

Mehed unustavad naistele tähelepanu osutamise

Ma ei usu, et praegune Eesti naiste salajoomine oleks tingitud igavusest. Põhjused on pigem klassikalised: raha ja armastus. Veel mõne aasta tagune rõõmus tarbimismeeleolu, kus isegi valitsus soovitas laenu võtta ning ennustas viie rikkaima riigi sekka saamist, on asendunud lootusetusega. Minu tutvusringkonnas on palju neid, kel pangalaenud karmimalt kaelas kui iial arvata oleks osanud. Pangad aga asutavad kinnisvarabüroosid, et laenuvõlgades majadelt veelkord teenida… President Ilves mainis oma Võidupäevakõnes, et 1990ndate majanduslikult kehv aeg tundus lootusrikkam kui praegune. Loomulikult: mujal maailmas oli ju samal ajal kõik hästi, oli, kuhupoole pürgida!

Praegune olukord ei mõju kehvalt ainult naistele — mehed langevad ju palju kiiremini depressiooni ning ühe esimese asjana unustatakse naisele tähelepanu osutamine. Naine tunneb end seejärel mahajäetuna ning hakkab lohutust otsima. Laste kõrvalt võõraid mehi vaadata ei taha, ja nii jääbki alkohol… Või siis retseptiravimid, mis aga on palju tõsisem teema.