“Kui sult võetakse ootamatult ära midagi, mis on sulle nii armas, turvaline ja omane, tekib esmalt paratamatult üks tugev ja võimutsev tunne — solvumine. Sellega kaasneb jõuetu viha, sest sa ju tead, et see käitumine on vale. Aga muuta kellegi otsust, eriti kui tal on voli teha otsuseid vaid enda äranägemise järgi, ei saa”, pihib ta.

Hoolimata negatiivsetest emotsioonidest ja šokist, mis lõpetamise teatega tekkisid, leiab Timmer selles olukorras ka midagi positiivset. “Iga lõpp on alati millegi uue algus. Iseasi on see, kas me oskame seda märgata, ära kasutada ja enda teele saadetud kogemustest õppida. Usun, et olen selle oskuse omandanud.”