Loosi teel jagunesid auhinnad järgmiselt:

  • Wendy Northcutt “Darwini auhinnad 3” tuuli tuulemuusika@hotmail.com

  • Jerry Scott & Jim Borgman “Akne” ketu valgedaam@hot.ee

  • Helga Nõu “Pea suu/Tõmba uttu” Karen pisi nupsik@hotmail.com

  • Mart Juur, Andrus Kivirähk “Wremja: Timur ja tema meeskond” mytaks kobemann@hot.ee

  • Mart Juur, Andrus Kivirähk “Wremja. Zorro märk” Heiks heiki@vank.ee

  • Ja peaauhinna — Grundigi DVD/CD/mp3 pleieri võitis Õpetaja privileeg@hotmail.com.

    Võitjatele on kirjad saadetud. Kui kiri pole Teieni jõudnud, võtke palun toimetusega ühendust aadressil woman@delfi.ee.

    Noortekas toimus koolinaljade kogumine samal ajal. Ka seal on võitjad juba loositud. Tulemusi vaata siit.

    Nalju Delfi toimetuse ja Tänapäeva kooliajast

    Mine kappi!
    Ükskord tuli meie matemaatikaõpetajat asendama nohikust praktikant. Kui ta hakkas puudujaid üles kirjutama, kostis tagumistest ridadest soovitus: “Ah, mine parem kappi!” Tõsimeelne vastus oli: “Kirjutan puudujad üles ja siis kohe lähen.”
    1977

    *

    Puudumistõend klassijuhatajale ( kirjutatud “Sõstraveini” sildi tagaküljele):
    “Puudusin koolist peavalu tõttu.”
    1978

    *

    Kuidas me keemiatunnis tõmblesime
    Meie keemiaõpetaja oli väga korralik vanatüdruk, kes iga sahina peale etteheitvalt lausus: “Mis müramasin siis jälle tööle on pandud…” Et teda mitte müraga ärritada, leppisime kokku, et hakkame kõik tõmblema. Kusjuures igaüks pigi tõmblema erinevalt: kes näo, kes käte, kes jalgadega. Kõik toimus täielikus vaikuses, vältas terve tunni, aga keemiaõpetaja polnud ikka rahul. Teha ei osanud ta midagi.
    1977

    *

    Kuidas me ajalootunnis lipsusõlme vaatasime
    Ajalooõpetaja oli pisut imelik kuivetunud vanamees, kes arvas, et ka viimase klassi tüdrukutel peavad juuksed patsis olema. Ja mitte ainult pikad juuksed, vaid ka pikemad poisipead. Nii me siis panimegi oma juuksed hiiresabadesse ja otsustasime terve tunni vanamehe lipsusõlme jõllitada. Vanamees läks nii närvi, et käis vahepeal tagatoas ilmselt peeglist ennast vaatamas. See aga ei takistanud meid edasi jõllitamast. Kui järgmisel korral lahtiste juustega tundi läksime, enam märkust ei tulnud.
    1978

    *

    Sinusoid
    Kuidas jääb igavaseks meelde sinusoid? Siis, kui legendaarne matemaatikaõpetaja Paju Ats joonistab lainekujulise sinusoidi tahvlile, sealt edasi seinale, siis klassiuksest välja minnes koridoriseinale jne.
    Klassi tagasi tulles aga teatab: “Ma käisin lõpmatuses.”
    Sinusoid läheb lõpmatusse.
    1978

    *

    Meil oli klassijuhatajaks matemaatikaõpetaja (mees), kes lisaks parfüümiga liialdamisele mõnikord ka kaunis pentsikute ütelustega lagedale tuli. Kord oli tal sünnipäev ja härra soovis oma klassi selle puhul ka pisut kostitada. Kui tund läbi, ilmus lauale kommikarp ja õpetaja teatas talle omasel meelal häälel:“Astuge siis siit ka läbi, saate ehk kõik midagi hamba peale.”
    1985

    *

    Meil oli algklassides nii, et kui õpilasele oli vaja märkus kirjutada, siis kirjaoskuse lihvimiseks pidi õpilane märkuse ise õpilaspäevikusse kandma ja õpetaja lihtsalt allkirjastas selle.

    Nii seisiski minu esimese klassi õpilaspäevikus märkuste lahtris õpetaja allkirjaga teade minu vanematele “Mul ei ole susse jalas. Õpetaja Kuusk”
    1971

    *

    Esimene tund uue keemiaõpetajaga. Teismeliste värk — keegi ei kuula, mida õpetaja räägib, igaüks teeb omaette asja. Õpetaja räägib rahulikult klassi ees, teeb mingit katset, valab aineid segi. Lõpuks saadab katseklaasi klassi mööda käima. Õpilasteni jõuab selgesti vaid üks lause: Kes tahab, võib maitsta ka, see on magusapoolne. Muidugi kõik rüüpasid servast.
    Järgmised 2 tundi tunniplaanist jäid ära, sest kogu klass oli koolikempsud ummistanud — õpetaja oli kokku seganud purgeeni… Kuni keskkooli lõpuni istus vähemalt meie klass keemiatundides vait nagu illikukud.
    1986

    *

    Novembrikuus käisime kadrit jooksmas, külastasime ka geograafiaõpetajat, kes ühtlasi oli tuntud ka range õppealajuhatajana. Järgmisel päeval oli geograafias tunnikontroll. Õpetaja käskis korraga püsti tõusta kõigil neil, kes eelmisel õhtul tema juures käinud olid, et ta need tüdrukud kõik nägupidi ära tunneks. Suure hirmuga tõusime siis püsti, ja seepeale ütles ta itsitades, et paneb nüüd neile tunnikontrolli eest kohe viied ära, et niikuinii polnud meil aega õppida ja mis ta meist piinab. Panigi.
    1986