Kuus aastat tagasi käisin ma imelises pulmas. Imekaunis pruut oli pärit väga vanast ja lugupeetud Inglise perekonnast ning pulmad peeti muinasjutulises Cotswoldsi piirkonnas Inglismaal.

Pidu oli uhked. Hobuste ja tõllaga. Rääkimata meetrite pikkusest pruudiloorist ja tuhandeid naelu maksvast disainerkleidist. Kõik pulma kutsutud mehed kandsid vanade traditsioonide kohaselt kõvakübaraid. Vaatepilt meenutas imelise fantaasialoo "Alice Imedemaal" illustratsioone. Külalisi oli ühtekokku paarsada. Peiu perekonda ja sõpru nende hulgas ei olnud.

Umbes 35-aastane peigmees oli pärit Austraaliast, seda kinnitas ka tema tugev aktsent. Vanemad jäid pulma tulemata aga seetõttu, et noormees on orvuke, kes kasvas üles lastekodus. Nii selgitas mulle mehe tausta üks peigu lähemalt tundev pulmakülaline.

Selle peale lõin ka mina, nagu sajad teised külalised, ainult käsi kokku ja ohkasin valjult: "Kui kahju!"
Samas rõõmustasin, sest lõpuks ometi oli kurva saatusega mehe elu tõusulainel. Oli ju mehest saanud mitte ainult pereliige ja abikaasa, vaid ka ajaloolise polofarmi ja tuttuue Porche Turbo omanik. Ning nüüd elas ta neljakordses häärberis.

Aasta pärast sündisid noorpaarile kaksikud. Iga kord, kui me neile külla läksime, paistis nende elu üha harmoonilisem. Tundus, et neil oligi kõik olemas: armastus, lapsed, raha...

Vahel armastas austraallane ilmse uhkusega rääkida sellest, kuidas ta vahetult enne abielu võitis USA oluliseima purjetamisvõistluse, kuid naise ja armastuse pärast lükkas ta oma karjääri tagaplaanile ning pühendus polofarmi ja -klubi pidamisele. Ei saanud ta ju ämma ja äia kingitust vastu võtmata jätta. Naise perekond oli seda mitu põlvkonda pidanud ja tema viis nüüd kõike usinasti edasi.

Eelmisel talvel olid nad sunnitud selle imelise farmi maha müüma. Austraallase sõnul oli valus löök tingitud majanduskriisist. Kuid peagi selgus tõde!

Pärast kuut pikka aastat oli üks naisepoolne sugulane, enda sõnul siis
pahaaimamatult, Google´i otsingumootorisse sisestanud austraallase nime ning sai šoki!

Austraallasele oli abielu hoolika petuskeemi osa ning praegune suhe ei olnud üldse esimene. Mees teeniski niimoodi elatist (hiljem selgus, et ta polnud elus päevagi tööd teinud) ja varem oli ta juba kolmel korral sellises tulusas abielus olnud. Teda oli selle eest Austraalias isegi kriminaalselt karistatud.

Ja muidugi ei olnud see mees mingi orvuke. Internetist tuli välja, et tal oli kolm õde ja kaks venda ning tema mõlemad vanemad olid samuti elus. Purjespordist või auhindadest ei olnud aga kuskil sõnagi.

Välimuselt oli ta nagu mees ikka. Korralik ja puhas. Avatud silmaringiga. Ometi jättis ta mulle millegipärast alati mõru mulje. Mind häiris just see, et ta isiklike küsimuste peale närvi läks ja alati rõhutas, et oli igal alal kätt proovinud. Ilmselt oli see ka põhjus, miks see n-ö sugulane tema tausta kontrollima hakkas. Kes ta siis oli? Purjesportlane või kiirabiarst?

Petis on ta kindlasti. Nüüd nõuab mees tema pärast pankrotistunud naiselt 18 000 naela. See on tema sõnul ainus võimalus sellest võltsist abielust lahkumiseks.

* * *

See lugu pani mind sügavalt mõtlema.

Mina isiklikult olen millegipärast alati selliseid taustauuringuid uue sõbra puhul vältinud. Inimene peab ise end mulle avama, mitte et ma tuulan suhtevõrgustikes või otsingumootorites!

Kuid ehk polegi see halb, kui me oma armastatu kohta natuke taustatööd teeme?

Eesti on sellisteks armuskeemideks vist liiga väike riik, kuid mõtlemisainet peaks siit leidma iga naine, kes on end välismaa meestega sidunud.

Kui vanasti kohtusid inimesed läbi sõprade ja töökaaslaste, siis tänapäeva tutvumisviisiks on tihti just internet. Ometigi ei kasuta me internetti vastuste leidmiseks.

Igaüks meist võib olla järgmine ohver!
Eriti tundeelus. Ega siis asjata öelda, et armastus teeb pimedaks!