“Ühtki tööd polnud silmapiiril, ma ei osanud üldse elada ega millegagi toime tulla,” räägib Liina. “Ma ei teadnud, kuhu, kellele ja kui palju näiteks elektri eest maksta või millal autol õli vahetada. Raha ka ei olnud.”

Liina “põdes ja kudes” kaks aastat, kuid siis ühel päeval sai endaga jälle sõbraks. “Mulle tundus, et ma polegi nii kole, et olen täitsa armas. Et minuga võib täitsa tore koos olla.”

Liina elu hakkas jälle ülesmäge jooksma, tuli tööpakkumine ja sellega koos Egon. Ja nüüd, kui Liina vahel üksi autoga sõidab, siis ta lihtsalt kisendab õnnest.