“Kindlasti ei saa öelda, et lähisuhtevägivallaga oleks asjad Eestis hästi,” tunnistab ka Riigikogu naisteühenduse esinaine Liisa Oviir. “Uuringute järgi on 50% inimestest, kes on vanemad kui 15 aastat, ütlevad, et neil on isiklik kokkupuude perevägivallaga elu jooksul olemas — nad on olnud otsesed osalised, nad on seda pealt näinud või kuulnud.”
Oviiri sõnul avaldub veel selgemalt ohvreid süüdistav mõttemaailm: “Uuringu järgi ütleb 49% Eesti elanikest, et ohver on perevägivallas vähemalt osaliselt süüdlane.”
“Numbrid muidugi ei ole väga ilusad,” tunnistab ta. “Igal aastal alustatakse kuskil 3000 menetlust, aga registreeritakse viis korda rohkem — see omakorda on vaid jäämäe tipp. Muidugi see, et viimastel aastatel on olnud tõus, on ühes mõttes kurb, aga teise mõttes suurepärane, sest see näitab, et inimesed lõpuks julgevad sellega välja tulla. 2000. aastate alguses oli suhtumine selline, et tegemist on pere asja ja väikese nägelusega ning seda ei tule panna suure kella külge,sest musta pesu ei pesta avalikult. Nüüd oleme jõudnud ühiskonnas valdavas osas seisukohale, et see on üks vägivalla vorme ja ta on hästi räige vägivald, sest see toimub kõige turvalisemas kohas — kodus.”
Oviir tõdeb, et kuigi vägivald leiab suures osas aset abikaasade või elukaaslaste vahel, on lapsed alati pealtnägijad. “Nad teavad, tajuvad ja kuulevad, mis toimub ning see omakorda tekitab vägivalla ringi,” selgitab ta.
