Manona Paris: 40ndates titte saada pole kuigi eriline kunsttükk

Eelmisel nädalal panid meid imestama mitmed uudised, alustades sellest, et 27aastane lastetu naine on ühiskondlikult kahjulik element, kuni selleni, et 45aastaselt on inimene juba nii õppimisvõimetu, et ei kõlba isegi koristajaks. Ajakirja Naisteleht+Naised värskes numbris kommenteerib Manona Paris neid uudiseid väga tabavalt.

"See, et naine on mõne lolli jaoks Eestimaal justkui kaup, millel on “parim enne“ — kui mitte “kõlblik kuni“ —, pole kuigi värske nali,” räägib Paris. “Et aga sellised naljad on muutunud mõnede meie riigimeeste suus faktiks, on huumorist kaugel.”

Paris toob välja kurva, aga loogilise järelduse, et tema (ja meie ja loodetavasti veel väga paljud) võivad ju selliste asjade peale irooniliselt puhiseda, kuid kuskil on parasjagu niigi halvas seisus naine, kellele need parim-enne-postulaadid hinge saatusliku haava lõikavad ja siis tehakse paanikas beebi esimese ettejuhtuvaga, et siis hiljem kakelda laste ja elatise pärast.

Paris julgustab naisi ise oma elu üle otsustama: “Peret saab luua ka pärast kahekümnendaid eluaastaid, mis kulgevad tänapäeval pigem vigadest õppimise tähe all. Majanduslikult ja mõistlikumatel alustel sõlmitud suhtega kindlustatumates 30ndates ja ka 40ndates titte saada pole kuigi eriline kunsttükk, võin enda teise ups-raseduse põhjal öelda.”

Refereeritud artikli täisteksti leiad ajakirja Naisteleht+Naised värskest numbrist.

Nii et naised, kuulake targemaid inimesi kui naisi kvaliteedikategooriatesse jagavaid avaliku elu tegelasi ja elage ikka iseendale, mitte kihutatuna hirmust mõttetu inimene olla ja ühiskonda kuidagi alt vedada. Olgem ikka inimesed, mitte kõndivad emakad. Laste saamine on täiesti normaalne ka hiljem kui kahekümnesena. Täiesti normaalne on ka laste mitte saamine. Igaühe enda valik.