Jagame sinuga Mari inspireerivat lugu. Loodetavasti annab see sulle piisava tõuke jooksutossude jalga tõmbamiseks:

Olen maadelnud terve täiskasvanuea ülekaaluga. Trenniga on ikka olnud nii, et hakkan suure hooga pihta ja suudan end maksimaalselt kaks kuud järjepidevalt liigutada ja ka toitumist jälgida … Ning muutun taas mugavaks ja laisaks.

Mulle meenub alati kooliaeg, kui pidin, veremaik suus, võidu peale lippama. Seetõttu pole jooksmine kunagi mu esimene valik olnud. Kuna see on n-ö kergesti kättesaadav, olen teinekord ikka üritanud. Seda puhtalt kaalualandamise eesmärgil. Paraku ei muutunud treenimine harjumuseks.

Möödunud aasta septembris kuulsin, et Spartas alustab uus algajate jooksugrupp. Olin juba mõnda aega mõelnud, et peaks ennast rohkem liigutama. Kuna septembrikuus on kõik uus, otsustasin järele proovida. Alguses olin mõnevõrra skeptiline ega armunud ka trenni. Küll aga otsustasin anda veidi kohanemisaega. Nõnda tuligi ajapikku hasart sisse ja käisin isegi talvel jooksmas.

Õnneks seatakse seal eesmärke ettevaatlikult, vastavalt igaühe treenitusele. Seejuures pole mul kordagi tekkinud mõtet jätta mõni treening vahele. Teised kõik ju teevad ja saavad hakkama, ma ei saa ometi kehvem olla! Just kambavaim motiveeris mind tohutult. Nõnda saabusidki esimesed tulemused üsna kiiresti. Sain aru, et keha on võimeline rohkemaks, kui arvasin. Kuigi veel septembris tundus ulmeline läbi kolm kilomeetrit joostes, hakkasid vahemaad tasapisi pikenema.

Treener Toomas soovitas täita treeningpäevikut ja ausalt öeldes motiveeris see mind rohkem liigutama. Kuidas ma näitan treenerile pooltühja päevikut? Nüüdseks olen suutnud treenida järjepidevalt seitse kuud. Ühtlasi sama kaua olen ka toitumist jälginud. See on minu absoluutne rekord. Tulemuseks olen kaotanud seitse kilo ja olen enda viimase kümne aasta parimas vormis.

Muutused on toimunud ka igapäevaelus. Varasemalt käisin autoga tööl ja heal juhul tuli päevas 5000 sammu. Nüüd liigun rohkem jalgsi ja eelistan liftile treppe, mistõttu pole probleem igapäevaselt vähemalt 11 000 sammu täis saada.

Toitumises tegin olulise muutuse üheksa kuu eest, kui loobusin looma- ja linnulihast. Et ma pole kunagi eriline lihasööja olnud, ei olnud otsus lõplikult loobuda minu jaoks suur. Muna, piima- ja kalatooteid söön jätkuvalt. Seda põnevam oli minu jaoks meditsiinilaborist SYNLAB saadud Tervisesportlase paketi tulemus — peegeldavad vereanalüüsid ju ka toitumisharjumusi.

Tulemustest selgus, et kolesteroolitase on soovituslikust veidi kõrgem. Panen selle oma varasema elustiili ja munatoitudelembuse arvele, nimelt söön igal hommikul kaks praemuna ja tegelikult võtaks veel juurdegi. Usun, et see näitaja paraneb mul praeguse elustiili juures.

Labioriarst Meeli Glükmanni selgitas, et et ka üldveri on mul korras ning füüsilise ülekoormuse näitaja on normi piirides. Eelkõige huvitasid mind aga toitumisega seotud analüüsid. Selgus, et saan toidust kätte piisavalt magneeisumi, kaltsiumi ja rauda.

Kuna armastan võtta hommikukohvi kõrvale paar tükki šokolaadi ja pean end pigem magusasõbraks, siis rõõmustas mind see, et glükoositase on igati korras. Vereanalüüsi tulemustest üllatas enim D-vitamiini näitaja — see oli õnneks kõrgem, kui oskasin oodata! Ma ei tarbi toidulisandeid ega pole ka kuskil soojal maal käinud, talve jooksul vaid mõned korrad solaariumis.

Hetkel treenin SEB Maijooksuks ning plaanin suvel mitmetel jooksuüritustel osaleda ning oma esimesed ajad kirja saada, et siis tulevikus iseendaga võistelda. Vereanalüüside tulemused on põnevad ning huviga ootan aasta möödumist, et tervisekontrolli korrata ja ka neid tulemusi võrrelda! Praegu ma ei kujuta enam ette, miks ma peaksin selle teekonna pooleli jätma.

Mari enne jooksugrupiga liitumist