Peeter Valgamaalt, 58

Vaimuvaesus on meie vaesuse põhiline häda. Rumalad inimesed ei näe oma ninaotsast kaugemale. Alati on keegi teine nende hädades süüdi, ise ei peagi pingutama. Vaene ei pea olema must ja räpane, aga seda nad tihti on. Vett ja seepi on igas kodus, aga haisvad ja mustade küünealustega vaesed ei ärata isegi kaastunnet. Kui inimene ei küsi endalt, millega ta puusse pani ja mida tuleks teisiti teha, vaid ainult süüdistab riiki, valitsust, naabreid, turumajandust, aga enese juures midagi valet ei näe, siis olgu aga rõõmsalt vaene edasi ja uppugu oma rumaluse ja sita sisse ära!

Persses elu

Tänini oli ikka teada, et mida väiksem haridus, seda väiksem sissetulek. On ka muidugi erandeid. Muidugi ka see, et haridus matsi ei riku, kuid ka see jälle erand. Midagi ikka jääb kõrgkoolist kahe kõrva vahele pidama.
Vene ajal oli kõikide arstide, õpetajate, inseneride jne. palk väike ja banaane ei näinud eriti keegi. Kuid polnud ka sellist otsest nälga, mis praegu on., ei osanud ka kõige helgem pea prognoosida. Jutt pole mitte raamatutest ja teatrist, praegu pole paljudel raha isegi süüa osta. Ja emadel pole oma lastele süüa anda. Kes oleks seda võinud ennustada siis, kui me kõik lubasime ühest suust kartulikooredieedile üle minna? Praegustest töötute lastest sirguvad ka tulevased kehvikud. Ja seda meie kalli valitsuse toetusel ja kuradi kesikute eestvedamisel.

Depressant:

Mul on pensionini veel 14 aastat. Olnud terve töötu aasta, elukoht väikelinn ja töösaamise lootus null. pidev depressioon, närvilisus, ka kevad ei suuda rõõmustada. mida sa rahatu ikka rõõmustad? hambaarsti lubada ei saa, ravimeid ka mitte. odava rämpsu söömine viib viimasedki hambad. Nii elatakse tänases Eestis.

Valeria Järvamaalt

Otsin kauemaks kui suveks tööd, sügisel lähen ülikooli. Leiutasin korraliku CV, kirjutan ametlikke kirju. Püüan leida tööd, aga siin maakonnas on see küll liiga lilleline lootus. Mõttetu värk.
Keegi ei taha noort ja kogematut tööle. Igal pool nõutakse mitmeid aastaid töökogemust ja ei vaevuta kirjadelegi vastama. Või kui vastatakse, siis ikka eitavalt alati. Ja vene perekonnanimi ei meeldi.
Siiski ei jää muud üle. Tuleb edasi üritada, aga lootus kipub kaduma.

Taigar Türilt

Tööotsija peab astuma reformierakonda ja saatma oma andmed Türi vallavalitsusse. Äkki näkkab ja saab nõuniku asendajaks. Poliitikas on kõik lubatud. Tööpuudus on praegu suur, see on tõsi, kuid korralik ennast tutvustav CV ei teeks ka muidugi paha, see on tööle saamise alus.
See pole küll garantii töö saamiseks, aga ikkagi üks alus. Kõige parem on aga see, kui tunned õiget inimest. Veel parem , kui reformikat.

Mahvalda hetkel Soomes:

Kui mul poleks perekonna rahalist toetust ja mehe armastust, siis poleks ka mul mitte midagi. Ja ma ei vaja uusi kingi või uut kotti. Minu jaoks on küsimus ikkagi selles, et kuidas siin Eesti riigis on lastud asjad nii käest ära minna, et ka haritud, teotahtelised ja varasemalt väga optimistlikud inimesed (nii noored kui ka pensionieelikud) on jäetud lihtsalt manduma...Ja muidugi on need töötud!!!! Väga õnnelikud, kel jätkub söögiraha (hetkel ka mina), aga mis saab homme?

________________
*) Juuresolevad kirjad on pärit Euroopa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Eesti võrgustiku korraldatud kirjade kampaaniast teemal "Mõtle ja räägi kaasa".
**) Kirjade sisu on avaldatud muutmata kujul