Muusik Jaan Elgula: haigus laastas mu tervist kümneid aastaid, aga nüüd olen sellest lõpuks ometi prii


Jaan Elgula
Jaan ElgulaFoto: STANISLAV MOSHKOV, Õhtuleht

Novembri lõpus tähistas Jaan Elgula 57 eluaasta täitumist. Viimane aasta ei ole aga Justamendi lauljale lihtne olnud. Köhaga arsti juurde pöördudes sai ta teada jahmatava diagnoosi — juba kümneid aastaid on ta maksa kallal hävitustööd teinud C-hepatiit. Pärast pikka võitlust on muusik haiguse nüüdseks seljatanud ja elurõõm ning energia on tasapisi tagasi tulnud.

Seda, et tervisega pole kõik päris korras, hakkas muusik ise tähele panema möödunud aasta detsembris. „Käisime Justamendiga Luksemburgis sealsetele inimestele jõulurõõmu pakkumas, kui mul tekkis õudne köha. Ega ma ju esimese hooga ka arsti juurde minna ei tihanud. Kuna aga köha üle ei läinud, vaid muutus vastupidi järjest hullemaks, siis ei jäänud mul enam midagi üle.“

Ehmatav diagnoos

Elgula arvas ise, et tal on kopsupõletik ja küllap arsti abiga sellest kiiresti jagu saab. „Kui arst mulle tagasi helistas, oli tal mulle kaks sõnumit — üks hea, teine halb. Hea uudis oli see, et kopsupõletikku mul siiski ei olnud. Halva uudisena teatas ta aga, et minu verest on avastatud C-hepatiit.“

Ebameeldiv üllatus oli seda suurem, et varasemalt ei ole tõsised tervisehädad muusikut kimbutanud. „Ma olen varem kogu aeg täiesti terve olnud. Kahel korral olen elus põdenud näonärvipõletikku. Suuremaid tervisehädasid rohkem pole nagu olnud,“ meenutab Elgula.

Seotud lood:

Igasugune diagnoos on alati alguses jahmatav, nii võttis ka Elgulal mõttega harjumine esialgu aega. „Ega ma sellest haigusest varem väga palju ei teadnud. Möödaminnes ikka olin kuulnud, et selline haigus on olemas, aga kuidas ta levib ja mida täpselt endaga kaasa toob, sellest ei olnud mul aimugi,“ räägib Elgula. „Tuleb välja, et C-hepatiit on väga salakaval — ta võib su sees laastamistööd teha mitukümmend aastat ja kulgeb nii, et sa ise ei saa sellest arugi. Mingisugust valu see ei tekita.“

Elgula tahab seetõttu kõigile südamele panna, kui oluline on oma tervist regulaarselt kontrollida. „C-hepatiit on selline haigus, mis hiilib väga salakavalalt ligi. See krõbistab vaikselt su maksa kallal, nii et sa ise sellest ei teagi. Soovitan kõigile — tehke see kontroll ära! On omal rahulikum magada, kui saate negatiivse vastuse ja kui on positiivne vastus, siis tuleb kiiresti ravima asuda.“

Kurnav võitlus haigusega

Diagnoosi selgumisel suunas perearst Elgula kohe Merimetsa kliinikusse, C-hepatiidi ravi juurde kuulus pidev verevõtmine. „Ma ise naersin kogu aeg, et käin vampiiride juures,“ muheleb Elgula. „Sain oma rohuportsud kätte, sõin need ära ja siis läksin andsin jälle verd.“

Rohtude puhul üllatas Elgulat, et neil ei olnud mitte mingisugust maitset. „Neid tuli mul karpide viisi võtta ja ma kartsin, et maitsevad väga vastikult. Neil ei olnud aga üldse maitset.“ Ravi kestis kokku 12 nädalat. Iga kord verd andes olid näitajad jälle natuke paremad. „Käisin vahepealsel ajal mitu korda kontrollis ja oli näha, et haigus hakkab tasapisi taanduma.“

Elgula kiidab korduvalt oma arsti. „Merimetsas sai minu arstiks dr Kase. Selle arsti ees võtan ma maha kõik oma mütsid ja rätid. Ta on väga hea arst!“

Lisaks sellele, et haigus ja selle pikk ravi väsitasid organismi, oli see periood Elgulale ka emotsionaalselt väga kurnav. „See aasta on tõesti väga ränk olnud. Lisaks haigusega võitlemisele matsin sel aastal ka oma ema. Paljud sõbrad on mulle öelnud, et ma olen kuidagi näost ära või et ma olen järsku kuidagi vanaks muutunud. Eks see haigusest teadasaamine ja pikk ravi kurnas ka vaimselt täiesti läbi.“

Nüüdseks on aga haigus lõplikult seljatatud. Praegu tunneb ta ennast hästi, ravi järelmõjud on taandunud ja enesetunne juba parem.

„Siinkohal pean ma ütlema suured tänusõnad ka Haigekassale. C-hepatiidi ravi on kallis ja mul ei oleks seda raha kusagilt võtta olnud,“ selgitab Elgula. Haigekassa aga toetas tema ravi ja tänu sellele on ta nüüdseks haigusest võitu saanud.

Salakaval viirus näris seestpoolt kümneid aastaid

Tagantjärele püüab Elgula meenutada, millal või kuidas ta selle viiruse saada võis. Vastust sellele küsimusele ta aga tõenäoliselt kunagi teada ei saagi.

„Ilmselt on see haigus mul sees olnud juba aastakümneid. Mäletan kui olin värskelt Vikerraadiosse tööle tulnud, oli meil töö juures doonoripäev. Verekeskusest tuldi kohale ja otsustasin, et lähen ka verd andma,“ meenutab Elgula pea kahekümne aasta taha jäävat seika.

„Läks mööda umbes nädal, kui sain verekeskusest kõne, et tulge palun kohale. Lubasin minna, aga kuna kohe mahti ei olnud, siis läks see meelest ja sinnapaika ta jäigi. Nüüd tagantjärele ma arvan, et küllap nad juba siis leidsid mul selle hepatiidi verest. Nüüdseks on aga möödas ju juba vaat et 20 aastat! Tagantjärele tarkusena saan vaid öelda, et kohe oleks tulnud minna ja oma tervise pärast muret tunda.“

Muusik tunnistab, et tema ellusuhtumist see haigus mõjutanud ei ole. „Kui ma päris aus olen, siis pärast seda kogemust olen ma ikka seesama inimene, kes ma olin enne. Täpselt samamoodi laisavõitu enda eest hoolitsemises ja hea meelega niisama just arstile ei kipu. Tervisekontrolli tähtsust aga oskan nüüd enam hinnata.“

Oma südamerahu huvides — tehke see test ära!

Elgula paneb kõigile südamele, et arsti juurde minnes tasub igaks juhuks lasta ka C-hepatiidi test ära teha. „Ma tean omast kogemusest, et ega Eesti mees niisama arsti juurde ei lähe. Seetõttu ma soovitan, et kui juba arsti juures mingil muul põhjusel niikuinii olete — laske vähemalt siis see C-hepatiidi test ka kohe sama käiguga ära teha,“ rõhutab ta.

„Kui kõik on korras, siis on pärast süda rahul. Kui aga vastus on positiivne, siis saab kohe raviga pihta hakata ning on lootust, et olete haigusele õigel ajal jaole saanud!“

Rääkimine on oluline

Elgula usub, et mida rohkem sellest avalikkuses räägitakse, seda rohkem hakkavad ka mehed nendele teemadele tähelepanu pöörama. „See on väga tore, et mehed on hakanud terviseteemasid rohkem teadvustama. Sa võid olla kõva ürgmees, tuua mammuti metsast, aga kaua sa jõuad nii? Selle kõrval on tarvis oma tervise eest ka hoolitseda.“

Kommenteerib dr Kerstin Kase
C-hepatiit on üks peamisi kroonilise maksahaiguse põhjusi kogu maailmas. Tegemist on viirusliku maksapõletikuga, mis aja jooksul võib viia maksatsirroosi ja halvemal juhul maksarakulise vähi tekkeni.

Haigus kulgeb üldjuhul ilma igasuguste kaebusteta. Inimene võib olla nakatunud aastaid, kuid ise seda mitte teada. C-hepatiit levib eelkõige vere kaudu aga ka sugulisel teel ning emalt lapsele.

Kuna enamasti C-hepatiidi viirusega nakatunud inimestel kaebuseid ei ole, siis tuleb C-hepatiidi diagnoosimiseks määrata verest HCV antikehad. Arvestades ühiseid levikuteid HIV’i ja B-hepatiidiga, siis oleks alati mõistlik kontrollida kõiki koos. Ravi ise on tänapäeval lihtne, ilma oluliste kõrvaltoimeteta ning kestab 2-3 kuud. 

Kahtluse korral tule end testima!

Tekkis kõhklusi — testi enda võimalikku riskirühma kuulumist siin: www.chepatiit.ee