Täna tutvustab Naisteleht teile kuut pikajuukselist mehepoega, kes oma vaba meelt ja “pikki lokke” meeleldi demonstreerivad.
Nad pole omale pikki juukseid kasvatanud pelgalt seepärast, et ei viitsiks juuksuris käia. Neil on ikka põhimõte ja elustiili nõue taga. Peale selle on kõik kuus veendunud, et pikkade juustega näevad nad tunduvalt paremad välja. Kuna ma pole kedagi neist siilikaga näinud, ei jää mul muud üle kui viimast tõika uskuda.
Risto kasvatab oma juukseid alates 97.aasta kevadest, praegu on need umbes 70 cm pikad. Kui ta neid kasvatama hakkas, siis oli see rohkem trend — kõigil sõpradel oli, ja ta kuulas sellist muusikat, mis osade inimeste arvates eeldas pikki juukseid. Nüüdseks aga on pikad juuksed osake temast ja ta on rahul, et teistel selliseid juukseid pole.
Rommi kasvatab oma praeguseks poolde selga ulatuvaid musti juukseid juba 7 aastat. Puhtalt põhimõtte pärast.
Uzielil on juuksekasvataja staazhi 11 aastat. Miks? “Egoistliku ilu pärast, kuna mulle meeldivad pikad juuksed. Põhimõte — kui oled juba metali viljeleja, siis olgu ka pikad juuksed. Kahtlemata jälle egoistlik arvamus, kuid leian, et metalibänd, mis koosneb “nudipeadest” on laval ääreltult igav vaadata. Teisalt aga metalibänd, mille liikmetel on pikad juuksed, ent ei võta nendega lavapildi ilmestamiseks midagi ette, on veel hullem :) Eneseväljenduseks — kindlasti mitte. Eneseväljendamiseks piisab soravast kõne- ja kirjakeelest, ilmselt ka selgest diktsioonist.”
Vidriku viis aastat kasvatatud pikad juuksed lähevad kokku tema elustiiliga, mille juurde kuuluvad metal-muusika ja mootorrattasõit. Kuna metalmuusikalembid ei ela oma lemmikmuusikale kaasa mitte tantsimise vaid moshimisega, siis on pikad juuksed üsna asendamatud. Et siis nagu eneseväljendus. Ka tahab ta põhimõtte pärast erineda nendest tuhandetest kiilakatest, kes näevad välja nagu vangid.
Vahepeal olid Vidrikul juuksed rinnuni, aga otsad läksid katki ja suvel kärpis ta neid umbes õlgadeni.
Marko on oma keskkoolist peale kasvatatud juuksed küll paar aastat tagasi maha ajanud, kuid nüüd kasvavad jälle nii mis mühiseb. Miks? “No praegu on juuksed jah peamiselt ilu pärast ehk siis mulle lihtsalt meeldivad pikad juuksed ja ma arvan, et ma olen siis ilusam :). Mingit kindlat põhimõtet pole küll juuste kasvatamise juures olnud, aga eneseväljendusena ehk küll, noh, et näe pikad juuksed — miski metalimees.. hehe, olengi ju.”
Glenil on kogu kuuikust lühimad juuksed, kuid ta loeb end siiski kindlalt pikajuukseliste sekka: “Ega see, et nad mul “suled” (loe: õhukesed ja lendlevad) on, ei tähenda, et ma pikajuukseline poleks!” Temagi arvab, et tema välimus võidab sellest. Ja muidugi asjaolu, et kui metalit kuulad, siis …noh, lühikeste juustega ei ole üldse see.
Eelarvamused
Üks kergelt kiilanev üle kolmekümnene meesterahvas, kellel palusin avaldada arvamust pikajuukseliste meeste kohta, keeldus resoluutselt seda tegemast. Õigemini ta teatas, et ei arva neist MI-DA-GI, isegi mitte seda, kas neid võiks tõenäoliselt pidada itimeesteks, muusikuteks, kunstnikeks või millekski neljandaks. Ma arvan, et temas kõneles lihtne kadedus. Teinegi ontliku soenguga mees kohmas, et tal ükskõik, kas ta kolleegid on või pole juustega.
Naised aga… Enamikule küsitletuist meeldivad pikkade juustega mehed. Naistele tundus, et sellistes meestes on mingit vabadust, ühiskondlikele normidele allumatust ja loomingulisust rohkem kui teistes meestes.
Milliseid eelarvamusi olete kohanud?
Risto: Rullis nokkadega härrasmehed ikka aegajalt hõikavad midagi, näiteks “Mida mu silmad nägema peavad!” või siis nimetatakse naiseks ja tehakse vastavaid ettepanekuid. Aga ma pole sellele kunagi tähelepanu pööranud ja õnneks pole asjad ka “karmiks kätte läinud”.
Rommi: Muusik ja pede on kaks põhilist eelarvamust ja muidu ebanormaalne inimene ka.
Uziel: Eelarvamusi nüüd küll pole kohanud. Vahel harva põlglikke pilke küll. Uudishimulikke ja imetlevaid seevastu küllaga. Muidugi, eelarvamuseks ei saa vist nimetada röövlinäoga sõbralike vennasrahvuste esindajate, aga ka kohalike rullnokkade eelistust löömaohvri valikul. See on puhtalt nulltolerants ja sügav (eba)inimlik lollus. Võib lisada ka alaväärsuskompleksi.
Vidrik: Kevadel sain Pirogovi platsil ühe kiilaka käest jalaga näkku, sest mul on pikad juuksed. Paar korda on samasugused kiilakad pedeks sõimanud. Ja üks parajalt nokastanud tüüp ütles tänaval mind nähes oma sõbrale, et näe, punkar. Itimeheks ega muusikuks pole peetud.
Õnneks on eelarvamused pikkade juuste suhtes hääbumas ja needsamad kiilakad on ainsad, kes mölisema kipuvad. Isegi tööandjad pole mu juuste kohta ühtegi sõna öelnud.
Marko: No see on jah teada-tuntud väljend, et “patsiga poiss” tuleb ja teeb, arvutiinimene siis nagu (olen tegelikult ise ka). Teine asi on vast jah see, et kui pikad juuksed, siis oled automaatselt bändimees kohe:) On minult endaltki küsitud, et kas sa oled kuskil bändis ka, et sa näed täpselt niisugune välja. Tegelikult ei olnud kuskil ega kuidagi seotud.
Glen: Eks neid eelarvamusi ikka ole, a’la plika ja karvane siuke :), lihtalt ei juhtu nii tihti, et keegi kobiseb, et sellest numbrit teha. Tegelt ei huvita ka eriti kellegi negatiivne arvamus.
Nagu tsunfti värk
Kõik mehed möönavad, et kui nad näevad tänaval mõnda lehvivate juustega meest, siis tuleb nn “oma poisi” tunne. Rommi näiteks vaatab seepeale kohe, ega tulija tuttav ei ole.
Uzielil aga kipubki enamik tuttavaiks osutuma: “Paraku on elu seda rada kulgenud, et 90% pikkade juustega inimestest on kas sõbrad, tuttavad või tuttavad näod. Ülejäänud 10% hulka kuulub kahtlemata osa nn “oma poisse”, ehk siis metali austajaid. Mingi hulk on laisku itimehi, kes mitmetel põhjustel ei ole viitsinud endale keskklassi soengut pähe harida. Mõistagi lisandub võõraste hulka veel kogus kunstnikke…”
Vidrikki arvab, et tunneb enamiku pikajuukselistega, kes talle tänaval vastu võivad tulla, ühtekuuluvustunnet:” “Oma mees” ses mõttes, et ma tean, et see vennike kuulab ka ilmselt metalit või sõidab tsikliga, või et ma olen kuskil konsal temaga kõrvuti moshinud. Isegi siis, kui ma teda kunagi varem näinud pole.
Ja üks asi, mis mind takistab juukseid maha lõikamast, mida ma vahel tahaks teha, sest nad on kohati suht tüütud, on see, et siis ma hakkaks tänaval pikajuukselist meest nähes teda kadestama. Et näe, mul oleks ka praegu nii pikad ja ilusad juuksed, kui ma poleks neid maha lõiganud…”
Marko usub, et lühikeste juustega meestele ei pööra ta tänavapildis mingit tähelepanu, kuid pikajuukseliste puhul püüab ära tunda, ega tuttavaga tegu pole.
Pikkade juustega on palju jama
Pikkade juuste jaoks on müügil tohutu hulk palsameid, erishampoone, juuksemaske jne. Naised määrivad selle kõik vaimustunult pähe, kuid mehed väga ei kipu. Rommi on oma juukseid mustemaks värvinud ja Marko katsetas kah hiljuti poolpüsivärviga. Mõni neist kasutab aegajalt elukaaslase palsamit ja lubab umbes korra aastas otsi kärpida. Üldiselt on mehed veendunud, et milleks loodusele vahele segada.
Uziel küll muretseb natuke:”Üks kontsert ehk live keerutab juuksed nii põhjalikult sassi, et livejärgse kammimise tulemuseks on katastroofiline ikaldus peas. Õnneks toimub livesid harva, umbes 10-15 keikkat aastas.”
Markolgi sama mure:”Vahepeal oli tunne, et juukseid tuli kole palju peast ära ja siis kasutasin miskit spetsiaalset tugevdajat, mida peale pesu pähe määrida. Palsamit kasutan harva, teeb juuksed liiga tobedalt õhuliseks mu arust.”
Glen kinnitab, et mehed ei räägi ilmaski omavahel sellest, kuidas nad oma juuste eest hoolt kannavad. Vahel harva siiski mõni mainib, kui on mõne hea palsami või muu hooldusvahendi leidnud.
Vidrik kammib ja harjab ja laseb vahel naisel enne lavaleminekut paar patsi pähe punuda. Enamasti kannavad nad aga kõik oma juukseid lahtiselt. Sest lahtiselt paistavad nad kõige paremini silma.
Kas te olete oma juuste üle uhked?
Risto: Oojaaa!!! See on osake minust ja teistel selliseid juukseid pole! Rommi: Ikka uhke, kui ma neid häbeneks, siis lõikaks maha ju. Las koerad hauguvad.
Uziel: Pigem iseenda üle, et olen suutnud nii pikka aega põhimõttekindlaks jääda ja kõigi olude kiuste endale nii armsat karvkatet säilitada.
Vidrik: Olen. Kuigi nad võiks olla pikemad ja tihedamad.
Marko: Ma ei tea, mis seal ikka uhkustada, aga ma olen rahul enda juustega igatahes ja see on mu arust peamine.
Glen: Muidugi, muidu ma neid ju ei kasvataks. Vähe paremad ju võiksid olla.
Öelge veel, et meestele nende välimus ükskõik on.
