Tärkava turumajandusega riikides on üsna tavaline, et nõrgemate probleemidest vaadatakse üle või neid lihtsalt ignoreeritakse lootuses, et üldine heaolu kasv lahendab ka need. „Me kippusime arvama, et kuna me pole rikas Skandinaavia riik, ei saa me neid murekohti lahendada ja seetõttu on parem neist isegi mitte rääkida,“ selgitas president Kaljulaid.

Nii oli toonane vägivallavastane võitlus paljuski vastuvoolu ujumine, sest ikka oli siit-sealt kuulda, et Eestil on olulisemaid asju, millega tegeleda. „Miks ma arvan, et meil on nüüd uus positiivne laine? Sest me vaatame nüüd peeglisse ja tunnistame, et meil on probleem ja selle lahendamiseks tuleb teha erilisi jõupingutusi,“ ütles riigipea. „Meie ühiskonnas ei ole veel 100% veendumust, et peame naiste- ja lastevastase vägivallaga tegelema, aga rahvusvaheliste võrgustike toel jõuame selle teadmiseni ehk kiiremini. Ja nii leitakse rohkem jõudu ronida üle selle müüri, mis õnnelikku ja õnnetut ühiskonda eraldab ja öelda, et vajatakse abi.“

Riigipea rõhutas ka seda, et naistevastase vägivalla tugivõrgustik on aastaid tegutsenud suuresti vabatahtlike toel. „Ja kuigi erinevatel organisatsioonidel on nüüd suurem valmisolek, on oht, et kui abivajajate hulk suureneb, ei ole neil piisavalt jõudu. Numbrid lähevad suuremaks, selles ei ole mingit kahtlust, sest me lammutame müüri, mis vägivalda varjas.“ Presidendi sõnul oleme teinud Eestis suure hüppe edasi ja meie teadmised naistevastasest vägivallast on paremad, ent sellega koos peaks kasvama meie empaatiavõime. See ei ole aga alati lihtne.

President Kersti Kaljulaid kõneles täna organisatsiooni WAVE (Women Against Violence Europe) konverentsil, kuhu on kogunenud naistevastase vägivalla vastu võitlemise eksperdid üle Euroopa.