Raamatu "Seksuaalne. Otse ja ausalt" autor Birgot Kivinurm: olin terve elu olnud konstantses pingeseisundis, ja ma ei saanud sellest arugi

"Kuigi mul on olnud palju suhteid, olen ma samal ajal olnud alatasa kimpus oma naiselikkusega," tunnistab kirjanik Birgot Kivinurm oma avameelses uues raamatus Seksuaalne. Otse ja ausalt.

Alles pärast abiellumist olen hakanud teadlikumalt tegelema oma naiselikkuse avastamise, äratamise ja toitmisega. Ja seda kõike tänu oma abikaasale, kes võimaldab mul olla naine.
Olen olnud väga kontrolliv, planeeriv ja vastutav.

Kuid pakkudes mulle keskkonda ja suhtumist, kus ma võin vabalt voolata ja ka eksida, ning vahel lausa võttes mult ära võimaluse kõike ise kontrollida, on mu abikaasa loonud mulle ruumi, kus ma saan muutuda pehmemaks, kergemaks ja õrnemaks.
Tunnen, kuidas mu endine korrapäraste nurkadega raam on hakanud tasapisi võtma ümaramaid kontuure, tuues sellega kogu meie kodusse ja elusse kaasa suuremarõõmu, rahu ja lihtsuse. Ütleks, et lausa mängulisuse.

Minu sisemine tõsidus, töökus, sihikindlus ja eesmärgipärasus pole päriselt kuhugi kadunud, kuid nüüd pole need minu elus ja energias domineerivad omadused. Nüüd oskan neid üha paremini suunata vastavalt tegelikule vajadusele. Ja Raidole (Birgoti abikaasa- toim.) olen ma seeläbi andnud ruumi olla mehelik.
Ma pole võtnud tema eest kanda mehelikku jõudu, ambitsiooni ja vaprust. Ma imetlen seda kõike hoopis temas.

Õppis lõdvestuma

Üha rohkem oskan anda ära või jagada vastutust, planeerimist, eesmärkide seadmist ja täideviimist. Suudan üha rohkem kuulata oma intuitsiooni, oma südant – ja üha vähem kõike intellektualiseerida. See kõik saab üha võimalikumaks, mida rohkem ma luban endal lõdvestuda.

Teadlik ja tahtlik lõdvestumine tekkis minu igapäevaellu umbes viis aastat tagasi, kui hakkasin käima regulaarselt joogatundides. Tunni lõpus oli vaikne juhitud lõdvestumise aeg, ning kuna mul justkui polnud nagunii kuskile põgeneda, siis hakkasingi neil hetkedel lubama endale päriselt lõdvestumist. Peagi hakkas nende hetkede käigus minu teadvusesse kerkima ka mingeid uusi taipamisi või lihtsalt tänutunnet kõige eest, mis mu elus on.

Ühel hetkel aga avastasin lisaks, et olen pärast joogatundi seksuaalselt väga kergesti erutuv. Algul tundus see mulle kohatu, sest seks kui selline ei tundunud mulle tollal veel kuigi spirituaalse nähtusena. Kuni mulle jõudis kohale: lõdvestunud seisundis ongi palju lihtsam erutuda ja üldse naudingut tunda.

Ka seksi spirituaalne olemus jõudis mulle ajapikku kohale.

Naudingu tapja

Ma olin terve elu olnud konstantses pingeseisundis, ja ma ise ei saanud sellest arugi. Olin ikka uhkusega oma CV-sse märkinud, et olen kõrge pingetaluvusega – saamata aru, et tegelikult olin kogu aeg olnud tohutu soorituspinge all ja samal ajal väga stressitundlik.

Allespärast seda, kui ma endale oma tundlikkust tunnistasin, suutsin hüpata maha oma kroonilisest oravrattas ringi rapsimisest, hakkasin lubama endale puhkust ning muutusin tähelepanelikuks erinevate stressiallikate ja nende reguleerimise suhtes.

Stress ning eriliselt veel soorituspinge kui selline on minu puhul ülitõhusaks vahendiks igasuguse seksuaalse erutuse ja naudingu tapmiseks. Vaid lõdvestunud seisundis saab eluenergia vabalt voolata ning voolavas seisundis olen ma ühtlasi ka üha naiselikum.

Muutudes ise naiselikumaks, muutub samal ajal Raido mu silmis üha mehisemaks, tugevamaks, targemaks ja väekamaks. Ühes kogu tema väljaarenenud kaastundlikkuse ja taiplikkusega paneb see mind teda üha enam imetlema.

See on iseennast toitev ring, millel polegi konkreetset algust ega lõppu. See on vastastikune lubamine. Ootamata, et teine teeks esimese sammu, hakkasime mõlemad teineteisele tema väge lubama ja näitama. See on vastastikune imetlemine.

Ja selles peitubki tegelik kirg.