Üle maailma on õpilased koondunud tänavatele ja nõuavad vastustust ning kohest tegutsemist. Eestis võib-olla ei mõisteta olukorra tõsisust samal skaalal kui mujal, kuid loodetavasti on sõnum jõudnud ka meie otsustajateni. Selleks sõnumiks on peamiselt asjaolu, et enam ei saa oodata, otsuseid edasi lükata või hämada — noored tahavad vastuseid ja tegusid. Nad tahavad neid kohe! Mis on peamine: noored tahavad olla kaasatud otsustusprotsessi ja poliitikasse rohkem kui kunagi varem. Sügav kummardus minu poolt!
Siin kohal tekib küsimus: kas poliitika kujundamine peaks lähtuma arvestades tuleviku generatsioonide heaolu või pelgalt enesekesksete ajutiste huvide rahuldamiseks? Faktid on faktid: noored elavad ka pärast meid samal planeedil ja me peame küsima nende käest, milline see planeet näeb välja tulevikus. Fantastiline, et tehakse uuringuid nagu näiteks “Euroopa Noorte Dialoog” (2019) ning korraldatakse üleriigilisi osaluskohvikuid, kus noored saavad kohtuda ekspertide ja poliitikakujundajatega ning ühiselt arutada tulevikuplaane. Loodetavasti on asjad muutumas paremuse poole ja liigutakse suunas, mis garanteerib nii jätkusuutliku keskkonna kui ka ühiskonna kõigile. Oluline on töötada üksteisega koos mitte vastu.
Noortepoliitika peaks olema iga valitsuse prioriteet hoolimata nende ideoloogiast. Noorte arvamuse küsimine, kuulamine ja rakendamine on oluline, sest uskuge või mitte, aga nad on enam kui suutlikud andma adekvaatseid seisukohti ja argumente. Noortel on suurem motivatsioon töötada parema tuleviku nimel kui ükskõik millisel teisel generatsioonil enne neid, sest nemad pärivad meie tagajärjed. Minu soovitus on hingata sügavalt sisse-välja, saada üle oma egost ning kuulata, mida on Gretal ja teistel meile öelda. Tõde on valus, aga veel valusam on meie laste süüdistavad pilgud, kuna me ei kuulanud neid enne, kui oli hilja.