Tõenäoliselt on Greta toetajate hulk jõudsalt tõusnud viimastel nädalatel ja paralleelselt on sama kiirelt kasvanud ka tema kriitikute ning vastaste arv. Ma ei ole kunagi varem lugenud sotsiaalmeedias nii palju emotsionaalselt ülesköetuid keskealiste meeste seisukohti 16-aastase arvamuse pihta nagu viimastel päevadel. Ausalt! Uskumatu, et Greta kõnet ÜRO-s on nimetatud ebaeetiliseks, läbimõtlemata kliimapaanikaks. Kuidas te julgete? Ma vaatan teie kiilanevate peade poole, härrad! Noored on tulevik ja kaugeltki mitte hukas. Saage üle enda egost ja eelarvamustest!

Ma olen hetkel 28-aastane ehk kusagil nooruse ja keskeakriisi vahepeal. Liikumised nagu Fridays for Future on pannud mõtlema ja meenutama aega, kui olin 15-aastane õpilane. Ütlen ausalt, et mind absoluutselt ei huvitanud poliitika, tulevik või üldiselt teemad, mis ei olnud seotud kuidagi minu otsese heaoluga või tundusid kauged. Mäletan, et mul ei olnud seisukohti, ambitsioone ega isegi suuri unistusi. Mul oli täiesti ükskõik, kes oli võimul, kas jääkarud nälgivad või vihmametsad põlevad. Toona oli mentaliteet järgnev: mina ei ole seda põhjustanud, järelikult ei ole ma süüdlane ja ei saa midagi muuta. Lühidalt öeldes olin väga naiivne ja hoolimatu enda ümber toimuva suhtes. Kui keegi oleks kutsunud mind osalema Riigikogu ette kliimastreigile, siis oleksin naernud ja kõndinud minema. Kurb, aga tõsi. Ma olin, ja kahjuks olen vahel siiani, enesekeskne Y-generatsiooni esindaja.

Z-generatsioon on hoopis teisest puust. Nad on eneseteadlikud, pragmaatilised, analüütilised ja informeeritud. 2019. aastal elav nooruk ei nooguta kaasa klassiruumis iga kuuldud sõna peale, vaid otsib ja loob iseseisvalt endale unikaalse tõe. See on ju lihtne! Kogu informatsioon eksisteerib nende taskus. Otsi, loe ja mõtle kaasa! Z-generatsiooni esindajad on kursis erinevate poliitikate puudustega ning soovivad muutust. Lisaks sellele ei ole nad kompromisside lembelised, ega usu kergekäeliselt demagoogiat. Ennekuulmatu! Noorte sõnum on lihtne — tulevik on meie! Tegelikult on ju neil õigus.

Üle maailma on õpilased koondunud tänavatele ja nõuavad vastustust ning kohest tegutsemist. Eestis võib-olla ei mõisteta olukorra tõsisust samal skaalal kui mujal, kuid loodetavasti on sõnum jõudnud ka meie otsustajateni. Selleks sõnumiks on peamiselt asjaolu, et enam ei saa oodata, otsuseid edasi lükata või hämada — noored tahavad vastuseid ja tegusid. Nad tahavad neid kohe! Mis on peamine: noored tahavad olla kaasatud otsustusprotsessi ja poliitikasse rohkem kui kunagi varem. Sügav kummardus minu poolt!

Siin kohal tekib küsimus: kas poliitika kujundamine peaks lähtuma arvestades tuleviku generatsioonide heaolu või pelgalt enesekesksete ajutiste huvide rahuldamiseks? Faktid on faktid: noored elavad ka pärast meid samal planeedil ja me peame küsima nende käest, milline see planeet näeb välja tulevikus. Fantastiline, et tehakse uuringuid nagu näiteks “Euroopa Noorte Dialoog” (2019) ning korraldatakse üleriigilisi osaluskohvikuid, kus noored saavad kohtuda ekspertide ja poliitikakujundajatega ning ühiselt arutada tulevikuplaane. Loodetavasti on asjad muutumas paremuse poole ja liigutakse suunas, mis garanteerib nii jätkusuutliku keskkonna kui ka ühiskonna kõigile. Oluline on töötada üksteisega koos mitte vastu.

Noortepoliitika peaks olema iga valitsuse prioriteet hoolimata nende ideoloogiast. Noorte arvamuse küsimine, kuulamine ja rakendamine on oluline, sest uskuge või mitte, aga nad on enam kui suutlikud andma adekvaatseid seisukohti ja argumente. Noortel on suurem motivatsioon töötada parema tuleviku nimel kui ükskõik millisel teisel generatsioonil enne neid, sest nemad pärivad meie tagajärjed. Minu soovitus on hingata sügavalt sisse-välja, saada üle oma egost ning kuulata, mida on Gretal ja teistel meile öelda. Tõde on valus, aga veel valusam on meie laste süüdistavad pilgud, kuna me ei kuulanud neid enne, kui oli hilja.