Soovid sõpru leida? Jää iseendaks, ära püüa elada kellegi teise elu!
Kõige õnnelikum on inimene ikka siis, kui ta on iseendaga rahul! Aga kuidas panna enda ümber asjad toimima nii, et saaks tunda tõelist rahuolu ja heaolu? Leidsin sellele küsimusele väga lihtsa vastuse — tuleb jääda iseendaks!
Ma usun, et te nõustute minuga, kui ma julgen oletada, et enamus inimesi on mingil hetkel tundnud, kuidas kõik ümberringi on seletamatul põhjusel valesti — kas ei meeldi enam igapäevatöö või on inimesed muutunud, ja siis on veel üks asi siit, teine asi sealt valesti — nagu oleks keegi ühel heal päeval suure sasipuntra kokku veeretanud. Minul on küll nii olnud. Ja põhjust ei osanud kuskilt otsida, miks selline pundar ja rahuolematus oli tekkinud.
Tihtipeale tuleb välja, et tegelikult ei olegi midagi valesti ega halvasti. Mina näiteks olin lihtsalt iseennast ära unustanud ja üritanud olla keegi teine! Nüüd ma ei julge enam nii kindlalt väita, et seda on ka ilmselt enamus tundnud… Aga äkki keegi tunneb ka ennast siin loos ära?
Ühel hetkel ma märkasin, et enesele teadmata olin hakanud oma elu sättima teiste inimeste järgi. Ja tegema asju, mis ei olnud minulikud, vaid omased mu sõbrannadele. Näiteks ei meeldinud enam mulle mu igapäevatöö ja ma hakkasin töökuulutusi lehitsema ja uut otsima — õnneks ei leidnud ma midagi sobivat ja jätsin selle teema sinnapaika.
Siis hakkasin ma käima trennis — ikka seal, millest kõik teised rääkisid ja kus kõik igal õhtul käisid! Spordipisikuga nakatamise eest olen ma sõbrannadele muidugi väga tänulik! Aga mõne aja möödudes ma siiski tunnistasin endale, et mul ei ole mõtet joogas käia ainult sellepärast, et teised seda teevad, kui ma tegelikult armastan üle kõige ikkagi raskustega rindapistmist jõusaalis.
Kui ma aga ühel õhtul avastasin ennast loengusarjast, kus inimesed oma igapäevaseid perega seotud muresid üksteisega jagasid, siis ma sain aru, et ma teen oma sõbrannade järel kaasa minu jaoks täiesti kummalisi asju. Asju, millest ma midagi aru ei saanud ja mis mind ju tegelikult lausa närvi ajasid. Ja ma olingi kogu aeg ärritatud ja üha enam kõigega rahuolematu.
Minu väärtustega katsetamise ja rahuolu otsimise aeg ei piirdunud ainult eespool mainituga, sinna loetelusse saaksin tuua veel hulga näiteid. Aga õnneks sain ma ühel hetkel oma sasipuntra kätte ja hakkasin seda lahti harutama. Otsustasin tegeleda ikka ainult nende asjadega, mis minule on olulised ja meeldivad. Ja üsna varsti tundsin, et nii hea on jälle olla mina ise!
Vahepealne aeg, mil „katsetasin” elu sõbrannade maailmas, oli mulle väga vajalik. See oli vajalik, et aru saada, milline on minu maailm — minu väärtused, mille keskel ma olen õnnelik.
Ma usun, et aeg-ajalt on sellist „maa peale tagasitoomist” ikka vaja. Või taasavastamise rõõmu, et tegelikult on mul kõik hästi ja ma väga ei tahagi nuriseda.
