Kõige hullemad on need suhtekaaslased, kes sekunditki ei lase hingata. Pidevalt krääksub ja piiksub telefon ning soovitakse raportit hetketegevusest ja järgmise viisaastaku plaanidest. Kui kõnele kohe ei vasta, pannakse surmav diagnoos — nagunii lustib kellegi teisega! Igasugune suhtlus ja sõprus nii sookaaslaste kui ka mitte sookaaslastega on taunitud. Kui suhtlen mõne naisega, on ta automaatselt mu voodisõber. Kui saan mõne mehega hästi läbi, siis viib kutt mu hukatuslikule teele, mida ääristavad võõrad naised. Lõpuks saabub päev, mil kummalgi suhtekaaslasel enam ühtegi sõpra pole ning päevad läbi vihaselt üksteisele otsa põrnitsetakse erinevatest diivaniservadest.

Minu jaoks on kõige häirivam olnud kaasa salajane suhtlus. Naine muudkui chatib ja itsitab arvutis kellegagi, aga kui mina sama teen, on suur tüli majas. Sellises suhtes on täiesti võimatu oma närvide hea tervise eest hoolitseda. Lõpuks lihtsalt pole mitte ühtegi närvi meenutavat asja olemaski. Jääb alles vaid tumeroheline kobrutav armukadedus ja teise inimese enda omaks pidamine. Samal ajal taob kuklas tuima järjekindlusega — ta varjab midagi mu eest.

Olen isegi varasemalt pidanud mitmele sõbrale ei ütlema kokkusaamise soovi peale ning ainus selgitus kõlab nii, et naisele see mõte ei meeldi. Kodurahu huvides passin lihtsalt kodus, et kaasal säiliks ülevaade igast minu sammust ja käeliigutusest. Ei pea ilmselt mainima, et sellise loogikaga suhtlus meenutab pigem üksteise puuri pistmist, kui kahe täiskasvanud inimese vahelist kooselu.

Praegugi suhtlen ühe naissõbraga, kelle mees meie sõpruse peale hirmus ärevil olevat. Mulle pakub selline olukord pigem nalja, kuna sõbras ma midagi romantilist ette kujutada ei suuda. Tasahilju tunnen kaasa kodus siplevale härrale, kes elu eest naise Facebookis tuhnib ja intiimseid vihjeid meie kirjavahetusest välja koukida püüab.

Mõni aeg tagasi elasin samasuguse tuhnija rollis ja kätt südamele pannes, siis seda tegelaskuju ma oma elus rohkem näha ei igatse. Naist ei tohi võtta kui asja, kelle üle peab täieliku kontrolli kehtestama. Usaldus kas on või seda ei ole. Ja kui seda ei ole, siis ei maksa ka kujutada end toimivas suhtes olevana. Selline haige tõmblemine üksteise kallal ja pidev aruandlus on kõike muud kui terve suhe. Säästke üksteise närve ja elage mõnda aega üksi. See annab päris hea aimu, kui väärtuslik on teise inimese aeg, mida ta soovib teiega koos veeta.