"Kool on minu jaoks terve elu olnud üks lõputu kohustus, millega olen pidanud leppima," kirjutab ta. "Esialgu õppisin 13. keskkoolis ehk hilisemas Laagna gümnaasiumis ja näis, et see oli üks rahvarohkemaid koole Eestis ja mingil hetkel vist lausa terves Euroopas. Mäletan, kuidas kõndisin tuimalt selle virsikuvärvi maja poole. Lapsed olid hommikuti nagu mingid zombid, kes, trotsides und ja jahedust, automaatkäigul sissetallatud rada vihtusid. Vähemasti mulle tundus nii."