“Kui niimoodi mustvalgel kirja panna, näeb see arv ikka väga kahtlane välja. Aastake veel ja ongi 5 ees. Mäletan, kui 40 sain, olin tükk aega lausa masenduses — see tundus nii kohutav!” avameelitseb Evelin.

Ometi ei kavatse ta seekord midagi sarnast üle elada. Selle asemel keskendub ta kõigele heale, mis vanuse lisandumisega kaasneb, näiteks teadmised ja elukogemused.

“Tajun, et mida edasi, seda rohkem maailm avardub. Mida rohkem ja erinevamaid asju teed, seda enam õpid ja arened.”

Pealegi, nagu ta lõpuks tunnistab, on kõik peas kinni. Eriti vanus.

Edasi loe värskest Naistelehest!