Unenägude varjatud sõnum
Me kõik näeme und, kuigi me seda alati ei mäleta. Unenäod on süntees väga paljust meie elus toimuvast, hõlmates nii teadlikku kui alateadlikku. Unes töötab inimorganism kui tervik läbi kõik temaga toimuva — tunded, mõtted, kehaga kogetu. Unenäod võivad olla kajastused möödunud päeva sündmustest, edasiarendused nendest, tulevaste sündmuste etteaimamine või kartus. Uned võivad kuuluda ulme, seikluse või õuduse valdkonda. Vahel võime hakata nägema und sellest, mida me parajasti läbi une kuuleme, tunneme, haistame.
Unedes on väga palju kasulikku materjali ja informatsiooni, aga need sõnumid on tihti hämarad ja lähevad kaotsi. Unenäod on märk sellest, et inimorganism püüdleb terviklikkuse poole, nauditava poole, selle poole, mis tal puudu on ja mida me oma teadliku minaga tihti tõkestame. Unenäod räägivad sellest, et inimorganism on tundlik ja talletab kõik.
Unenäod kui projektsioonid
Gestaltteraapia käsitleb unenägusid kui projektsioone. Projektsioon tähendab olukorda, kui mingit iseenda tunnet, omadust ei tajuta enda omana, vaid arvatakse see kuuluvat kellelegi teisele, keskkonnale.
Projitseerime unedesse oma allasurutud või mitte omistatud osasid, mida me ei aktsepteeri. Me ei ole ise loomulikult teadlikud projitseerimisest ega mitteaktsepteerimisest. Kui me aga tunnistame endale ka neid allasurutud tahkusid ja võtame nad omaks, siis vabaneb tohutu hulk energiat.
Üks inimene nägi järgmist und: ta on Liivalaia tänaval ja kõnnib saani kõrval. Saan sõidab ise nähtamatu jõuga edasi. Saani peal on suur pruun elus karu selili. Karu on metsik, aga rahulik. Inimene peab karu saani peal hoidma, sest see kipub kogu aeg maha vajuma. Inimese kõrval kõnnib ja hoiab samuti karu kinni tema mees. Nii liigub terve rongkäik edasi.
Kui inimene antud unenäoga töötas, pidi ta kehastuma kordamööda karuks, saaniks, meheks ja iseendaks ja andma neile tegelastele sõnad. Selgus, et kõik need tegelased tundsid ennast aheldatuna, mõttetult, ebamugavalt, vihaselt. Nad süüdistasid üksteist, et teevad vales kohas vale asja, mitte seda, milleks nad on loodud. Karu igatses metsa vabalt elama, saan hobuse taha lapsi sõidutama. Nad ei teadnud, kuhu ja miks nad liiguvad ja kes nad siia on pannud. See töö unenäoga pani inimese mõtlema, kas ja kuidas ta oma teadlikus igapäevaelus teeb „vale asja“ — tööd, kus ta tunneb ennast ebamugavalt ja mõttetult ja kuidas ta oma suhtes ennast kuritarvitab.
Gestaltterapeut on teejuht unenägudest aru saamisel, aga tõlgenduse neile annab inimene ise.
Unenägu näitab varjatud pingeid või allasurutud vajadusi
Kui mõni element unedes kordub, siis arvatavasti annab see märku mingist rahuldamata vajadusest.
Ka päeva ajal „kogutud“, läbi töötamata ja vabaks laskmata pinged ja hirmud töödeldakse läbi öösel. Ärkvel olles oleme õppinud kontrollima oma käitumist ja ei luba endal tihti tunda ja avaldada enda „nõrku“ ja „lapsikuid“ tundeid. Nii kogunevadki pinged. Aga organism on tervik ja see lapsik pool meist karjub unes, kui meie kontroll on nõrgem, tähelepanu järele.
Näiteks näeb inimene unes pidevalt põgenemist või varjumist kuhugi. Nii võib avaldada ennast tema ohutunne — et ta tunneb ennast sisemiselt kaitsetuna.
Kellestki une nägemine võib näidata, et selle inimesega on midagi lõpetamata — näiteks mõni tunne avaldamata. Sõnastamata tunne tiirleb alateadvuses ja inimorganism kui tervik üritab sellest vabaneda omamoodi.
Unes armastusstseenide või armsamate nägemine võib viidata vajadusele väljendada ja tunda rohkem kirge ja sensuaalsust.
Õudusunenägude nägemine väga heal eluperioodil võib olla signaal allasurutud hirmust hea kaotada.
Tihtipeale oleme kaotanud oma mõningad iseloomujooned seetõttu, et meis on hirm neis sisalduva jõu ees. Unes õuduse ja vägivalla nägemine võib olla ka märk sellest, et surutakse alla ja kardetakse oma viha. Kui me taipame, et me saame oma jõudu ära kasutada ka positiivsel moel, siis kaob ka hirm selle jõu väärkasutamise ees. Kui me avastame, et saame oma viha energiat edukalt rakendada enda teenistusse — ütelda „ei“ asjadele, mida ei soovi, panna paika piire, näidata üles initsiatiivi — siis võivad kaduda ka vastavad unenäod.
Unenägude sõnumi teadvustamine
Gestaltteraapia tegeleb inimese teadlikkuse laiendamisega. Hirm, pinged ja allasurutud vajadused ei kao, kui need alateadvusesse tagasi suruda. Vabaneda saab neid kõigepealt teadvustades — lubades oma mõttes endale kõiki oma tundeid ja vajadusi — ja siis hakates neid ka väljendama.
Kui me kord õpime, et unenäod on vaatamist väärt, siis me hakkame neid ka rohkem mäletama. Unesid läbi töötades õpime tundma omaenese peidetud tahke ja avastame tohutu rikka maailma, kust leiame vastused mistahes küsimustele.
Mida rohkem te enda kohta teate, seda rohkem olete iseenda peremees. Seda rohkem on teil valikuvõimalusi, te vastutate enda eest ja suudate ennast ning oma elu juhtida. Seda rohkem on teil jõudu elada nii, nagu te tahate.
Unenägu on meie enda looming, millele me ei saa vastu panna. Ta on võimas vahend teel teadlikkuse juurde, eneseteadvustamise poole.
Inimene võib näha oma elu väga raskel perioodil oma elu ilusaima unenäo. Tihti on võimsaimad kogemused lendamised unes. Unenäo sõnum on meie organismi tarkus, toetus ja jõud, millega me ütleme iseendale — minus on kõik olemas, ma võin endasse uskuda.
Kohati ei ole me võimelised oma unenägude tähtsusest aru saama. Nagu ütlevad Starak, Oldham ja Key oma raamatus Risk olla elus (Huma, 1998), pole säärases olukorras meil midagi paremat teha, kui oodata aega, mil vastus viimaks meieni jõuab. Mitte midagi sellest, millel on püsiv tähendus psüühikale, ei lähe iialgi kaotsi. Tähtsad teemad korduvad alati. Isegi siis, kui me oleme oma unenägusid juba mitu korda vääriti mõistnud, tulevad tähtsad sõnumid meie juurde tagasi, kuni me viimaks iseennast kuuleme.
