Üks bestsellerist Michael Moore jahutab aga edu- ja õnnepalavikku väites, et “usk õnne teostatavusse on 21. sajandi religioon”.

Võimas kutse

Õnne, edu, rikkuse, igavese nooruse erutavast kutsest ei taha ju keegi ilma jääda, isegi siis, kui ettevõtmise võimatus peaks mõistusega võttes olema välistatud.
„See kaasaja müüt on sellepärast nii paljulubav“ kirjutab autor, „kuna sisendab üksikisiku näilist sõltumatust teistest inimestest ja suurematest seostest.”

See tähendab, et me ei usalda ei jumalat ega saatust, vaid et vastutus meie õnne või ebaõnne eest lasub üksnes meil endil. Kes on õnnetu, vaene või vana, pole piisavalt palju harjutanud elamist üliedukate treenerite-koolitajate nõuannete järgi ja seetõttu pole mõtet talle ka kaasa tunda. Väidetav õnne teostatavus peidab endas aga suurt ohtu psüühilise stabiilsuse säilimisel.

„Kus usutakse, et suudad kõike teha — ja pead — seal ei anta enam üldse armu“ hoiatab Michael Mary. Kogu elu on rangelt ette kirjutatud, mille deviisiks on, et sa pead alati parima välja õngitsema. Kes seda ei suuda, on luuser. „Kes paneb end niimoodi surve alla, kaotab võime naerda ja elu nautida. Ja sellega paradoksaalsel kombel kõik eeldused, et õnnelik olla.“ Salakavalast mehhanismist hoidumiseks paljastab Michael Mary tähtsaimad õnnevaled, allpool mõned neist.

1. Igavene noorus on teostatav

Muidugi, kes ei tahaks olla 50sena sileda naha, pringi ihu, suurepärase aju ja fantastiliste verenäitudega?! Nagu me teame, tuleks selleks lõpetada suitsetamine, mitterasvase toidu söömine, liikuda ja olla positiivne, mida on paljud uurimused ka kinnitanud. Kuidas aga toitumise, hormoonide, rakkude ja hinge keerukas kokkumäng tegelikult toimib, pole isegi teadusele lõplikult selge.
Kavalaid vananemisvastaseid gurusid see ei peata ja nad veenavad, et ensüümide, hormoonide, vitamiinide, teraviljade ja toitainete igapäevase lisaportsuga saab nooreks jääda. Tegelikkus näeb teistsugune välja. Mary kirjeldab katset, kus teadlased testisid toidulisanditega rikastatud hommikusöögihelbeid väga jõulistel rotiisenditel.
Selgus aga, et helbeid söönud rotid, kes pidanuks reklaami sõnul tervisest pakatama, olid lõpuks manala äärel. Neil oli maks rasvunud, kehveresus ja kõrgvererõhk“ Niisiis tervelt elada on õige, kuid toidulisandeid ja hormoone tuleks võtta ainult arstiga nõu pidades. Iseküsimus on, et mis siis, kui arst on ühtlasi toidulisandite edasimüüja.

2. Rikkust ja edu saab plaanida

Minu maja, minu auto, minu mõõk, minu püksid… Me oleme edusümbolite piiramisrõngas. Ja neid on ju lihtne saavutada — mõtle positiivselt ja programmeeri rikkus oma alateadvusse. Selliseid välkretseptid varjavad aga midagi hoopis tähtsamat. Kui edusümbolite järgi elueesmärke valida, jooksevad inimesed tühja, kuna Mary sõnul ei vasta „väline siht kunagi tegelikule eesmärgile.“
Näiteks, kui keegi lubab endale, et tänu oma majale saab ta mõnusa elu, aga samas peab selleks 20 aastat rabama, ei suuda ta sel teel oma tõelist eesmärki — nimelt võimet mõnusalt elada — teostada. Abiks oleks küsimus, milliseid eesmärke suudan ma nii-öelda lõdva randmega saavutada, mitte, kas ma suudan oma isiklikku maja omada. Edu omamiseks peaks tundma oma ehtsaid eesmärke — ja mitte laskma end välisest pimestada.

3. Õnn on sinu teha

Aktiivne õnnejuhtimine, valemid, neurofüsioloogiliselt tagatud õnn…
Terve hulk nippe lubavad pidevat õnne. Tegelikult sõltub õnne olemasolu puudusest.
„Et nõudlust ikka ja jälle vaigistada ja seeläbi õnnelik osata olla, peab alati ka uuesti puudus tekkima “ kirjutab Mary. Puudusega on seotud negatiivsed tunded, mis ei meelesta küll õnnelikult, kuid nende ülesandeks on võimaldada „tajuda nende kurnavate häirete seoseid ja uurida neis peituvaid (veel) varjatud kavatsusi ja ühendada tervikuks “ selgitab Mary.
Kes pole kunagi närvis ega meeleheitel, ei suuda ka ära tunda, et nüüd on aeg oma elule uus suund anda.

4. Igaüks loob oma tegelikkuse ise

Liiga vähe enesekindlust?
Pole probleemi.
Muuda vaid kiirelt oma juhtlauseid ja vaheta blokeerivad väljavaated. Taoliselt kõlavad edugurude tarkused. Psühholoogilised uurimistulemused on sellega Mary väitel räiges vastuolus.
“Me väärtustame tegelikkust selles kontekstis, mida me õppinud oleme. Näiteks kui laps kasvab sotsiaalses kitsikuses üles, harjub ta alaväärsuse kontekstiga. Sellisele hilisemale täiskasvanule sellised laused nagu „ole enesekindel“ ei toimi, kuna kontekst, kuidas enesekindel inimene mõtleb ja tunneb, on olematu.
„Meie tegelikkuse taju on seoses kultuuri, ühiskonna, sõprade ja partneritega tekkinud ja ainult koos nende tingimustega on seda võimalik muuta.“ Sedagi vaid tasapisi.

5. Sinu tahe otsustab, valik on sinu.

Mõni tahab korrapäraselt tervisejooksu teha, ei suuda end aga kokku võtta.
Teine hakkaks ettevõtjaks, aga ei julge vajalikku laenu võtta. Blokaadid ja hirmud võivad nullida ka kõige ilusamad plaanid ja ühe või kahepäevaste psühhotrikkide treeninguga asja käppa saada on puhas illusioon, kuna „mitteteadlikud kavatsused suudavad pea igat liiki teadlikku kavatsust nurjata“.
Ajuteadlane Gerhard Roth kinnitab psühholoogilist kogemust:
„Limbiline süsteem paneb alati keelu siis peale, kui teadvuse esitatud lahendus paistab küll hetkel arukas, kuid räägib varasematele kogemustele vastu või pole emotsionaalselt talutav.“
See tähendab, et inimene ei suuda vabalt otsustada ja teha, mida ta tahaks, vaid seda, mis tal on võimalik. Mis võib teda ka õnnelikuks teha.